gallikaani kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid oli sisemiselt iseseisev. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism, mis levis eriti Prantsuse lõunaosas. Võitluses kahunistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketserid tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes olid vastu absolutismile. Hugenottide poliitilised juhid olid valitseva Vaois' dünastia hõrrealiini esindajad. Navarra kuningas Antoins de Burbon ja tema poeg Henri. 1562a. tungis väesalk kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele, mis päästis valla hugenottide ülestõusu. Pärast B. Ususõda sõlmiti 1570a. rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Järgmiseks sammuks vastasseisu lõpetamisel pidi saama Navarra kuninga Henri de Boivrboni ja Prantsuse kuninga õe Margueriti abiellumine. Ööl vastu pärtlipäeva, 24 augustit, 1572a. ja järgmistel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 pulma saabunud hugenoti
valitsejana nii hiilgav filosoof, väejuht kui ka majandustegelane ning kelle deviis oli: "Valitseja peab olema riigi esimene teener". Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega teised Euroopa tähtsamad dünastiad Burbon- Prantsusmaa Habsburg- Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad Tudor- Inglismaa Hannover- Inglismaa Hohenzollern- Preisimaa olulisemad dünastilised abielusidemed. Personaalunioonid. 1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus 1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline. 1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline) 1714- Inglismaa ja Hannover Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas.
annaabi.ee 
