aine seguks 4. Küttekehad Vesiküttekehad: Radiaatorid (75% konvektiivne soojusülekanne, 25% kiirguslik) (malmsektsioon-, alumiinium-, terasplekkradiaatorid) Konvektorid (üle 75% konvektiivne, alla 25% kiirguslik), terasplekk plaatkonvektorid Vesipõrandaküte põrandakütte torustik annab soojuse põrandale ja põrand ruumi õhule (50/50 % konvektiivne ja kiirguslik) Toru küttekehad (käteäti kuivatid) Õhukütte soojusallikad: Kamin, bullerjan, õhk-õhksoojuspump, õhukütte kalourifur, ventilatsiooni soojustagasti 5. Ahjude jaotus, kollete jaotus Ahjud jagunevad: soojust salvestavad ja mittesalvestavad. Voodriga ahi, voodrita ahi, metallkorpusega ahi(mitte salvestatav) Kollete jaotus: umbkolle (kasutegur 40-60%), restkolle (70-75%) 6. Vesikütte süsteemide regulleerimine 1) Küttekeha tasandil regulleerimine regulleerimine termostaatventiiliga
2005 aastal, millega kinnistu on antud seltsile kasutada kuni 2020 aastani. Maja suurus on 259 m2 ning kinnistul asub ka abihoone mille suuruseks on 105m2. Kinnistul asub ka metsa, mille hooldamine on seltsi kohustus. Sealsest metsast teeme vabatahtliku tööna ka vajamineva kütte. Maja soojuse tagavad kaks puukütte ahju ja kamin, mis ei salvesta soojust. I korruse esikud ja käsitöötoa soojuse annab elektril põhinev põrandaküte II korrust on võimalik kütta bullerjan tüüpi ahjuga., köetakse ainult kasutamisel. Alumise korruse ahju kütmisel on soojus läbi toru suunatud II korrusele. II korrusel ei ole veetorusid, mis kardaksid külmumist.. I korrusel on 98,3 m2 saal, fuajee ja garderoob 22,9m2, köök 21,5m2, seltsi vahendte ruum 26,5m2 ning käsitöö tuba koos abiruumidega 30,9m2. II korrus on üks suur avatud ruum ligikaudu 130m2. II korrusel on võimalik nö madratsiga ööbida ja
Alumine lõõristik 14 cm kuni üleval 8 cm. Lõõrid peavad olema sujuvad. Lõõristik võib korstna suunas minna kitsamaks. Samas võib see olla ka ühe sama mõõduga. Kitsenev korsten paneb gaasid kiiremini liikuma. Lõõristik ei tohi olla pikem, kui korsten. P.9.1 Järelpõlemisega küttekolde tööpõhimõte Need on valmis küttekollded. Atmos katel. Bullerjani tööpõhimõtted. Selle koldes on 600 kr põlemine. See on vindumine. Hiljem toimub järelpõlemine. Kuna Bullerjan põleb aeglaselt, siis ei suuda ta soojendada kivikorstent. Bullerjani ei tohi ühendada kivikorstnasse. See vajab happekindlat korstent. Bullerjanil on 2 kambriline kolle, mille ümber on paigutatud õhutorud. Alumistest torudest läheb sisse jahe õhk ja ülemistest tuleb välja soe õhk. Kütuse põlemine toimub mõlemas kambris. Ülemises kambris toimub nende gaaside põlemine, mis ei põle alumises kambris täielikult. Sinna on ühendatud õhudüüsid. Bullerjani kasutegur on kuni 75 % P
annaabi.ee 
