Paljuneb hästi vegetatiivselt. Jaapani enelas talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljastuses, temast on aretatud mitmeid eri värvi õite ja lehestikuga sorte (Jaapani enelas, 2011), näiteks: 37 Spiraea japonica 'Anthony Waterer' lehed puhkedes rohekaspunased, suvel rohelised, sügisvärv pruunikaspunane. Õied ere- kuni tumepunased. Õitseb juulis-augustis. Spiraea japonica 'Bullata' väikeste tumeroheliste krobeliste kuni 1 cm pikkuste lehtedega kääbuspõõsas. Õied tumepunased, väikestes kännastes. Õitseb juulis-augustis. Spiraea japonica 'Dart's Red' lehed puhkedes rohekaspunased, suvel tumerohelised, sügisvärv pruunikaspunane. Õied purpurpunased. Õitseb juulis-augustis. Spiraea japonica 'Crispa' lehed sügavalt saagja servaga. Õied tumepunased. Õitseb juulis- augustis.
hallid, härmatisega, karvadeta. Leheroots ca 1,5 cm pikk, üksikute näärmetega, abilehed neerjad, hambulised, varisevad kiirelt. Õitseb mais koos lehtimisega, nii isas- kui emasurvad 2-5 cm pikad, algul kollakad, hiljem pruunid. Seemned valmivad juunis. Rabedat r. kasutatakse tihti haljastuses, istutatuna haljasaladele, teede äärde, jõgede ja tiikide kallastele jne. Hea meetaim, Paljundatakse pistokstega. Tähtsaim sort 'Bullata' - kerakujuline tiheda võraga kuni 10 m võraläbimõõduga puu. Väga dekoratiivne, kasvab Hellenurmes, Luual, Kuremaal jm., palju kasutatakse teede servade, veekogude kallaste jm. kohtade haljastusel Skandinaavias. 65. Pajud: Vesipaju (Salix triandra L.) Tõusvate okstega 4-5 m kõrgune põõsas kasvab meil üle kogu Eesti veekogude kallastel, üleujutuspiirkondades. Levinud kogu Euroopas ja Aasias, kasvades nii märgadel kasvukohtadel kui ka mägedes. Noored võrsed nõtked,
annaabi.ee 
