koostas raamatu "Geograafia", seal ta kirjeldas talle teadaolevat maailma, suur osa teadmistest olid teiste kirjeldused, raamatu juurde kuulus ka 2 kaarti: üks oli paberil, teine oli graveeritud hõbekettale (3,34 x 1,42 m). Bütsants Ida-Rooma riik, mis kestis 395-1453. Riigikeel on kreeka keel. Keiser Justinianuse ajal (527-565) saavutas riik suurima hiilguse, Üsna pea see hääbus, sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat.
'mansi' (rahva omanimetus); handi moú 'mos-fraatria mees'). Sõna teise poole kohta on kaks seletust: kas soome-ugri päritolu 'meest-poega-inimest' tähistav sõna või turgi laensõna eri, iri 'inimene'. Tänapäeval rahvusvaheliselt levinud ungarlaste nimetused Ungar (sks), Hungarian (ingl), hongroise (pr), ungherese (it), vengr (vn) jt on ungarlaste kohta kasutusele tulnud slaavlaste vahendusel alates 8. sajandist. Nimetuse aluseks on onoguri-bulgarite nimetus (on 'kümme', ogur 'oguri hõimu nimetus'), kes on ajaloos tuntud juba 5. sajandist. Kuigi hantide ja manside asuala tähistav ajalooline geograafiline nimetus Jugra meenutab kõlaliselt pisut sõna onogur, pole see etümoloogiliselt sama. Ungarlaste, manside ja hantide kohta kasutatav ühisnimetus ugri (ugor) on rahvusvahelises teaduskeeles levinud termin, mille võttis kasutusele József Budenz 19. saj teisel poolel. Asuala
annaabi.ee 
