autoriteediga. Kirjandus osutub teoses otseseks teemaks, sest tegelased kirjutavad kirju, loevad raamatuid ja arutlevad nende üle, teose lõpu poole tuleb Makar järeldusele, et ta on arendanud oma stiili. Kirjutades kiru saab ta osaliselt lahti oma vaimuvaesusest. Dostojevski iseloomustab, milliseid raamatuid nad loevad. Alguses ei ole peategelased võrdväärses positsioonis, sest Varenka on lugenud rohkem. Makar loeb ajakirja ,,Severnaja Psela" (toimetajaks Bulgarin, 3. osakonna spioon). Puskinit, Gogolit pole lugenud. Varenka saadab talle ,,Belkini jutustused" ja Gogoli ,,Sineli" (sel perioodil hindas Dostojevski neid kõige kõrgemalt). Ühes kirjas võrreldakse ,,Postijaama ülemat ,,Sineliga". Basmatskinis ta tunneb ära ise enda ja see ei meeldi talle. Kõik need detailid haavavad teda väga sügavalt, ta ei tahtnud, et kõik näeksid avalikult tema häbi. ,,Postijaama ülem" meeldib talle, sest selline lugu võib juhtuda kõigiga.
Esimesena hakkas neid mõtteid arendama Belinski, kes oli tolle aja kõige silmapaistvam kriitik. Ta oli haaratud Pr sotsialistide-utopistide ideedest. Belinski oli ise ka segaseisuslane, keeli ta ei osanud. Ta oli väga vaene. Ilmus Dostojevski debüütteos ,,Vaesed inimesed". 1840ndatel pruukis olukirjeldust naturaalkoolkond. Sinna kuulusid kirjanikud, keda ühendasid teatud ideed ja veendumused. Stiil neid ei ühendanud. Naturaalkoolkond on teatud periood. Kriitik Bulgarin maetud Raadi kalmistule, kuna tal oli siin mõis. Ta kasutas esimesena mõistet ,,naturaalkoolkond". Ta hakkas arvustama neid kirjanikke, kes üritasid kirjanduses muuta põhiteemasid, kes purustasid romantikute esteetikat. Bulgarinile see ei meeldinud, naturaalkoolkond oli halvustav, sõimusõna. Pärast mõiste väljaütlemist hakkas Belinski mõistet kasutama positiivses tähenduses. Ka romantikutel oli palju olukirjeldusi, aga need olid teistsugused. Realismis oli teema
annaabi.ee 
