traakia ja gooti hõimud, kes elasid sel alal enne slaavlaste tulekut. Keele poolest on bulgaarlased lähimad makedoonlastele. Bulgaaria territooriumi on valitsenud katoliiklased, slaavlased, bütsantslased, türklased, ent kõige suurem mõju sellele paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa
ja gooti hõimud, kes elasid sel alal enne slaavlaste tulekut. Keele poolest on bulgaarlased lähimad makedoonlastele. Bulgaaria territooriumi on valitsenud katoliiklased, slaavlased, bütsantslased, türklased, ent kõige suurem mõju sellele paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa
Alates 12. sajandist nimetati katareid või osa nendest ka albilasteks. See nimetus esineb kroonik Geoffroy du Breuil of Vigeois'l (1181). Nimi viitab Albi linnale (antiikaegne Albiga). See nimetus ei ole päris asjakohane, sest albilaste keskus oli pigem Toulouse. 5 Päritolu Katarite uskumused on alguse saanud Ida-Euroopast ning levinud lääne poole kaubateede kaudu. Albilasi on nimetatud ka "bulgaarlasteks" (Bougres). Neil säilis side Traakia bogomiilidega. Esimesed Prantsusmaa katarid ilmusid Limousinis aastate 1012 ja 1020 vahel. Mitmeid katareid avastati ja hukati Toulouse'is 1022. Kasvava sekti mõistsid hukka Charooux' (Vienne'i) sinod (1028) ja Toulouse'i sinod (1056). 12. sajandi alguses kutsuti Agenais'sse ja Toulousaini preestreid katarite õpetusega võitlema. Ent katarid kinnitasid Lõuna-Prantsusmaal kanda tänu Akvitaania hertsogi Guillaume'i ning Lõuna-
annaabi.ee 
