vana üriku mõtte kohandamine uutele oludele(suund konkreetselt tõlgenduselt abstraktse tõlgenduse poole) Hermeneutika Piibli tõlgendamine keskajal (teoloogiline eksegees): sensus litteralis (kirjakoha grammatiline tõlgendamine, sõna üksühene tähendus) sensus allegoricus (kirjakoha sisemise mõtte või tagamõtte väljatoomine) sensus historicus (kirjakohast lähtuv ajaloo mõismine, kirjakoha tähendus seoses ajalooga) Hermeneutika Teoloogilise eksegeesi 4 astet: bukvaalne (tähttäheline, ajalooline tähendus) allegooriline (piltlik tähendus) tropoloogiline (psühholoogiline, moraalne tähendus) anagoogiline (ilmutuslik tähendus) Näide: Kuld bukvaalne: väärismetall, sära allegooriline: puhtus, tõde (sõnad kui puhas kuld), hinnalisus, väärtuslikkus (kuldaväärt), jõukus (kullakoormad), kestvus (kuldpulmad) tropoloogiline: armastus (mu kullakallis), tungiv soov omada (kuldvasikas)
ja võime ning tahe astuda kommunikatsiooni. Antiikajal oli eksegeet, kelle ülesandeks oli seaduste tõlgendamine ja murrete tõlkimine. Hiljem tekkis vajadus tõlgendada Homerose tekste. See põhjustas hermeneutika arengu. Keskajal töötas eksegees piibli tõlgendamisel. Hermeneutika peab kindlustama sõnumi täiusliku ja täieliku edasiandmise. Tegeletakse nn tumedate kohtade tõlgendamisega. Püüab vältida kahetist tõlgendust. Keskajal kujunes teoloogilises eksegeesis 4 astet: 1) bukvaalne, ajalooline tõlgendus; 2) allegooriline; 3) tropoloogiline (teksti varjatud tähendus), tekstis peituv moraalne sõnum; 4) anagoogiline, lõplik teoloogiline piiblitekstile tuginev tõlgendus. Hiljem viis Dante need neli astet üle ilmalike tekstide tõlgendamisse. Filoloogiline tõlgendamine. 29 Alles 18. sajandi Saksamaal kujuneb välja filosoofiline hermeneutika. F. D. E.