välja 1974. Brežnevi ajal Solženitsõni teost lammutatakse igalt poolt ja kõneldakse sellest kui NL- vastasest teosest. Teine suur nimi Sahharov ei saadetud NL-st välja, vaid pagendusse Gorkisse, kus polnud arreteeritud, aga ta oli igapäevase kontrolli all- ette nähtud, mida võis teha, kus võis liikuda jne. Gorbatšovi ajal oli see suur sündmus, kui Gorba Sahharovi pagendusest tagasi tõi. Ka nt Baltikumi puhul samamoodi vastupanuliikumine suudetakse üsna jõuliselt lämmatada. Bukovski ka 60ndatel aastatel lülitub dissidentlikusse liikumisse, levitab keelatud kirjandust, organiseerib meeleavaldusi, teavitab Läänt seadusevastase tegevuse eest, 60ndate II poolel istus ka vangis, 1976 saadeti ka Läände. Tema vahetati välja Tšiili kommunisti Gorbalani vastu, kes NL-i tuli ja pol varjupaika sai. Hiljem Bukovski elas USA-s, Inglismaal, oli üks aktiivsemaid tegelasi inimõigusliikumises Läänes, kritiseeris teravalt Nõukogude režiimi. Õpetas ka Stanfordi ülikoolis
Culture of Disillusionment Caroline Humphrey Võiks oodata, et moskvalased hakkavad kõik kohe koos tarbima, niipea kui saavad. Märgid, mida ei olnud, saavad kasutatud. Kuidas inimesed ennast tunnevad, kui iga päeaga on riiki vähem ja kaupu rohkem? Samamoodi tarbivad inimesed on rohkem sarnased kui erinevad inimesed samas kohas, näiteks Moskvas. 30% toimetulekumiinimumiga inimesi (andmed ei ole selged) - põhinevad sõbrakaubandusel 7 Nõukodgude süsteem tahtis alati meid petta (Bukovski). Samamoodi nagu pätt, kes paneb ülikonna selga, et teda aktsepteeritaks, teeb Nõukogude ühiskond. Läänemaailma väärtused, võrdsus - teoorias olid need olemas. Nõukogude inimesed otsisid pettust ka Läänes. Küünilisusega harjunud. Esimest ilmet ei taheta uskuda. Näide: vang, kes jõuab Zurichi lenujaama. Asjad, mis kaasas, ei maksa midagi. Nõukogude inimene ürotab hankida asju, et elus püsida ja paneb sinna kogu oma aja. Nüüd on nad saadaval igas kioskis.