1. pahempoolsed (NEPi vastu) Trotski industr. poolt 2. parempoolsed (NEPi poolt) Buhharin Nende põhierinevus oligi suhtumises NEPpi. Lenini tõenäoliseks järeltulijaks peeti Trotskit. 1. Stalin liitus Kamenevi ja Zinovjeviga Trotski vastu ja süüdistas teda pahempoolses oportunismis. 2. 1927 heideti Trotski parteist välja, 1929 pagendati NSVLst. Stalin süüdistas Trotskit, et see tahab maad liiga kiiresti industrialiseerida ja tolle permanentse revolutsiooni teoorias. 3. Stalin liitub Buhhariniga Kamenevi ja Zinovjevi vastu, süüdistab neid Trotskismis. Stalin väitis alati, et esindab partei pealiini. 4. 1928 Stalin astub Buhharini vastu, leides et nii parem kui pahempoolne on ühtmoodi halvad, viivad kapitalismi taastumisele ja on ainult üks õige tee sotsialismi ehitamine Stalini juhtimisel. Partei pealiin kattus tegelikult Trotski plaaniga kiire industrialiseerimine, milleks vajalik kapital saadakse talupoegadelt. 1927 oli viimane NEPi aasta
parteitöötajata represseerimised, peamine Stalini süü selle ettekande järgi oli see, et ta teostas repressioone partei vastu. Hruštšovi arvates oli isikukultuse kõige suuremaks ohvriks just partei, mitte rahvas ja ühiskond laiemalt. Tegemist oli algusest peale üsna piiratud kriitikaga, ei püüdnudki avada tegeliku stalinliku režiimi olemust ja sisu. H kiitis samas ettekandes Stalini otsustavat tegevust opositsiooni maha surumisel 1920-30ndatel. Mis tehti Trotski ja Buhhariniga oli kõik väga õige- teostatud õigel ajal vajaliku põhjalikkusega jne. H jaoks need polnud mingid ohvrid. Ootamatu Stalini kritiseerimine tuli enamikele delegaatidele täieliku ootamatusena. Seda ei osatud kuidagi ette näha, paljud on mälestustes kirjutanud, et see oli nende jaoks täielik šokk. Tegelikult isikukultuse kõne oli NLKP KK Presiidiumis mitu korda läbi arutatud. Pmst olid ka Molotov ja Kaganovitš sellega nõus- teatud formuleeringute puhul vaidlesid vastu jne
annaabi.ee 
