kohalikega. (Vihma & Lippus, 2014) Selle põhjal võiks justkui väita, et kogukonnad tekivad peamiselt ikkagi oma naabruskondades. Siiski eristatakse kolme erinevat tüüpi kogukondi: esimene on huvipõhine kogukond, teine väärtuspõhine ja kolmas avatud tüüpi kogukond. Kui väärtuspõhine kogukond omab ühiseid arvamusi ning ajalugu ja huvipõhistel on peamine rõhk just suhtlusel, siis avatud tüübis võivad osaleda kõik ja see koondub peamiselt ühe kooskäimiskoha ümber. (Bugarszki et al, 2015) Nii võib öelda, et kogukonnad kujunevad nii kuuluvuse kui ka ühiste huvide alusel: ühest küljest ajaloo, keele, territoriaalse kuuluvuse järgi ja teisest küljest mingite sarnaste ideoloogiate ja arusaamade alusel. (Vihma & Lippus, 2014) Kogukondlikku mõistet on võimalik määratleda kahe dimensiooni kaudu: kui tihedalt ja mis viisil kogukonnaliikmed suhtlevad ning milline on suhtluse kvaliteet ja positsioon ühiskonnas
EUROOPA LIIT. AJALUGU Prof Z. Bugarszki 2. loengusari oktoober 2014 EL (Euroopa Liit, ingl k. The European Union, EU) moodustati 1.11.1993 Maastrichtis poliitilise ja majandusliku liiduna Euroopa riikide vahel, millel on oma poliitika, mis puutub liikmesriikide majndust, ühiskonda, seadusi ja osaliselt julgeolekut. Mõnede jaoks on EL ülepaisutatud bürokraatia, mis viib välja raha ning kompromiteerib suveräänsete riikide võimu. Teiste jaoks on EL parim koht, kus toime tulla väljakutsetega, mille ees väikeriigid võivad seisata majanduse kasv või läbirääkimised suuremate riikidega. Vaatamata pikkadele integreerumise aastatele on siiski opositsioon jäänud tugevaks, kuid liidu loomisel on riigid lähtunud pragmaatilisest mõtlemisest. EL päritolu EL ei moodustatud ühekorraga Maastrichti lepinguga, vaid oli samm-sammuline integratsioon alates 1945.a., mil nähti arengut ja tööd, mis andsid kindluse ja tõuke järgmisele tasandile. Nii võib ö...
annaabi.ee 
