pargikunstis, valitses Prantsusmaal absolutismi lagunemise ajal umbes 1710-60, mujal Euroopas 1720-80, stiilinimetus kujunes 19.sajandi alguses. Põhitunnuseks on pidevalt teisendatud orvand ehk rocaille. Rokokoo vaba mänglevus on vastand baroki reeglipärasusele. Traditsioonilisi sambaid, pilastreid, paraadtreppe välditi, ruumid ehitati intiimselt madalad, saalid seoti salongide ja buduaaridega, ruumi tavapäraselt lihtsad pinnad peideti dekoratiivse orvandiga. Kindlate kontuuridega seinapinda liigendasid taimornamendiga põimitud kurvjad raamliistud, pannood ja tahvelpeeglid, mis avardasid ruumiperspektiivi lõpmatusse. Dekoorimaterjalina domineeris stukk, värvustest kahvaturoosa, helesinine, leheroheline, sidrunkollane. Sageli kasutati eksootilisi motiive. Interjöörile kontrastiks kujundati fassaadid võimalikult lihtsana. Louis XV stiil. Sai alguse Prantsusmaalt, 18
pompöössuse interjööridest. Kui välisarhitektuur hoidis endiselt kinni juba väljakujunenud traditsioonidest, siis siseruumides hakati vältima traditsioonolisi sambaid, raskeid kaheks ühesuguseks pooleks hargnevaid paraadtreppe, pilastreid ja intensiivseid värve. Siseruumi seinu hakati katma õhukeste kurvjate liistudega äärestatud puupannoodega, eelistatuimaks ornamendimotiiviks kujunes orvand, värvid olid heledad. Ruumid ehitati intiimsete ja madalatena, saalid seoti salongide ja buduaaridega. Jub varasemal ajal välja kujunenud küllaltki mugav " hotel " ( elumaja ) muutus intiimseks ja sõbralikuks. 80 Rokokoo puhkemise algul - Regendi stiili ajal - kasutatakse eelpoolnimetatud rokokoole iseloomulikke elemente veel küllaltki arglikult, Louis XV stiili ajal aga rakendatakse stiili täies jõus. Välisarhitektuuris püsis endiselt klassitsistlik laad, kuigi 18. sajandi esimesel poolel
annaabi.ee 
