ROKOKOO 1720-1770 (kivikribu) Algus Prantsusmaal, kus valitses kahe Louisi vahel lõbujanuline Orleansi hertsog. Kadusid barokiaegsed piirangud (Itaalia liialdusi peeti varem maitsetusteks). Elu sisuks sai lõbustuste otsimine EHITUS Hoone välisküljel suuremaid muudatusi ei toimu. Sisekujunduses planeeriti ümber ruumid. Tekkisid väiksemad saalid; buduaarid ja salongid. Seinad kaeti heledate paneelide ja peeglitega, millede raamistusest hargnesid õrnad lille ja oksakujulised kaunistused. Tihti olid kaunistused ebakorrapärased ja eelistati nn ORVANDit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. MÖÖBEL oli kerge ja kõverjalgne, istmed kaetud heleda siidiga. Eriti saavutusterohke oli mööblivääristamiskunst elevandiluu, pärlmutri, intarsiaga, pronksiga. Käsitöös valitseb enneolematu täiuslikkus.
1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? Umbes 1720.-1770. a. 2.Missuguses riigis arenes ja levis rokokoo kõige rohkem? Prantsusmaal. 3.Kuidas rokokooajastut veel nimetatakse? Regendistiil; Louis XV stiil; Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja mugavaid ruume (salongid, buduaarid). 5.Missugused toonid said regendistiilis sisekujunduses lemmikvärvideks? Mahedad pastelltoonid (leheroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). 6.Missugused joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele? Pastellid (pehme kriiditaoline värvipulk) 7.Millistes kunstiliikides väljendus rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Peamiselt sisekujunduses, kostüümis ja maalikunstis. 8.Missuguseid teemasid eelistas rokokooskulptuur? Kergesisulisi, niiöelda ajaviiteteemasid. 9
oluliseks muutuvad pargid. Täiendatakse Louvre lossi- idafassaadi.Väljaspool linnu hakatakse ehitama suuremaid losse, nt Versaillesi loss- põhiplaanilt ei ole enam tüüpilisele lossile neljakandiline, vaid tiibadega. Moodi tulevad baroksed karbid(mustrid tehakse ette). Sisekujunduses palju kaunistusi, müstika temaatika. Võetakse kasutusele ahjud ( see võimaldas mööblil õhemaid materjale kasutama hakata) , kasutatakse hinnalisi materjale. Võeti kasutusele buduaarid ehk naiste garderoobid. Dresden- ka üks kuulus paviljon Kunstiellu lülitus ka Venemaa. Peterburis on heaks näiteks Talvepalvee. Kaotatakse ära teravad nurgad. Kaunistatakse skulptuuridega. Et rõhutada rahutust, tehakse maja kahevärvilised. Eestis parimaks näiteks Kadrioru loss. Stukdekoor- kips- või puitkaunistused värvitakse üle MADALMAADE KUNSTNIKUD: Peter Paul Rubens (1577-1640) 2 õnnelikku abielu, esimene abikaasa suri. Ta oli Tüüpiline
ametlikule ehk akadeemilisele ,,Salongi" kunstile. Juugendkunstnikel oli kahesugune eesmärk: nad tahtsid vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning nad tahtsid luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Nad tundsid, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Linnapilt muutus kirevamaks: mood saab esmatähtsaks (suurem valik rõivaturul: massitoodang/salongid= buduaarid), kohvikud (suitsetavad naisel boaga!), kutselised teatrid, kabareed, orkestrid, piknikud (linnast väljasõidud) · Transport: autod (taksod), rongijaamad, traavlite võiduajamine jne. · Uued spordiharud: golf jt. 2. Teadus pakkus inimestele nii uusi võimalusi kui ka tekitas hämmingut; haridus muutis miljonite inimeste vaateid maailmale: sekualiseerumine (ilmalikustamine) · Maailm oli Euroopa keskne