aasta varakevadest sügiseni. Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. "Viimne reliikvia" oli Itaalias ja Ladina-Ameerikas keelatud.[2] Tegelikult kinnitati Ivo Schenkenbergi rolli hoopis Leedu näitleja Juozas Budraitis. Õnnetu juhuse tõttu kukkus too filmivõtetel hobuse seljast ja murdis vaagnaluu, tema asemel sai selle rolli Peeter Jakobi. Filmi on jäänud stseen Juozas Budraitisega seal, kus Ivo Schenkenberg kukub kloostri salakäiku. Pool aastat pärast esilinastust tulid müügile liköörid Agnes ja Gabriel. Pirita kloostri filmimiseks ehitati Virtsu lähedale Kukeranda 89 m kõrgune polüstüroolist ja vineerist makett, mis hõlmas endas kaitsemüüre ja torne. Veel ehitati sinna siseõu, ristikäigud, kaev, vallikraav ja sild. Kloostrikirikut ei ehitatud, selle asemel kinnitati näitlejate peade kohale võltspaeristi ja
Minu meelest õnnestus Kromanovil "Viimses reliikvias" mitmed mängufilmi zanrid päris edukalt sünteesida. Ta on korralikuks ja põnevaks looks ühendanud näiteks ajaloofilmi, seiklusfilmi, kostüümifilmi, armastusfilmi, actionfilmi, õudusfilmi... Kogu see film oli üks suur tööõnnetus. Tahtsime teha tõsist filmi vabast mehest, kes tahab toimida ühiskonnast väljaspool. Aga Kromanov läks alt Goloborodkoga, kes peegeldas proovistseenis Budraitisega, nagu oleks temas psühholoogilist sügavust. Kahjuks kukkus Budraitis Taevaskojas hobusega, murdis puusaluu ja tema mängitud Schenkenberg tuli Jakobiga välja vahetada. See oli rezissööri geniaalsus. Kui ta nägi, et Goloborodko ei vea välja intellektuaalse vaba mehe osa, siis lülitus Grisa käigu pealt ümber seikluslikule kassafilmile. Ta suutis sünteesida seda natuke tühiseks seiklusfilmiks, millesse on omad ivad siiski sisse jäänud. Ega ta ikka festivalifilm ole,
annaabi.ee 
