Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. saj e.Kr toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks peamist suunda: hinajaana ja mahajaana (selle põhjuseks võib pidada lõhet konservatiivsema ja vabameelsema suhtumise vahel Buddha õpetusse ja selle interpreteerimisse). 2.1. Theravaada Theravaada ('vanemate koolkond')(algne nimetus hanajaana), ühks kahest põhilisest budismivoolust, on üks vanemaid budismi koolkondi (konservatiivse budismi koolkond), ainus tänaseni säilinud hinajaana koolkond. Theravaada on domineeriv koolkond Sri Lankal ja enamikus Kagu-Aasias (Kambodzas, Laoses, Birmas, Tais). Vähemal määral on levinud ka Indias, Hiinas, Vietnamis, Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia. Theravaada levinud ka Läände. Theravaada budiste on tänapäeval umbes 100 miljonit.
järgijatele, et meditatsioonil on vaimuelus otsustav tähtsus. Suurem osa budistlikest sektidest rõhutab eriliselt, et buda-olemus valgustunud teadvus on meis kõigis juba olemas ning selleni võime jõuda isikliku vaimupingutusega. Siiski võetakse mahajaanas (üks budismi 5 põhilahkudest) õigeks, et bodhisattvad ja Taevased Budad saavad inimesi aidata. Kõige väljapaistvama sellekohase näite võib leida Puhta Maa budismivoolust, milles on kristlaste ja Kristuse suhteid kirjeldavale sarnaseid õpetuse. Amitabha Buda, Piiritu Valguse taevane Buda, arvatakse valitsevat Puhta Maa (teisisõnu läänemaise paradiisi) üle, kuhu võib pääseda igaüks, kes on pühendanud sellele budale ning kasutab mediteerimise ajal tema mantrat (jaapanikeelne variant Namu Amidha Butsu). Puhas Maa ei ole tegelikult veel nirvaana, kuid kujutab endast maailma, milles lõplikku kirgastumisse astumine on kergem kui maa peal.