Ta arvates oli budistlik vaimuvalgus saavutatav kõigile, ka naistele. Ta guhtus kriitiliselt Hiina 13 zen-budistlikesse kirjutistesse, mis ignoreerisid buda suutraid, tema arvates võis buda tõelisi kavatsusi leida vaid ta suutrates. Tal oli lahkarvamusi Nichireni õpetusega, sest Dogeni õpetus rõhutas kõigi buda kirjutiste autoriteeti ja kõigutamatut usku budasse (4). 3. fuke sekt tekkis 1255, kuid ei omandanud sellist mõju nagu 2 eelmist Oli olemas ka obaku sekt 17. sajandi keskel, kuid suurt mõju sellel polnud. Zen-budismil on suur tähtsus kogu ta eksisteerimise vältel. Töötati välja oma kasvatusteadus, millel on palju ühist samuraide aukoodeksiga. Zen-budistlik kasvatus rõhutas: · 1. rangust, julmust · 2. kepi distsipliini · 3. enesekontrolli saavutamist · 4. sihikindluse arendamist · 5
vajrayana. Budism kadus India aladelt, sest hakkas liigselt sarnanema hinduismiga ning sunyata kontsept oli liigselt elitaristlik ja samuti tänu moslemite sissetungile. Budistlikud pühakirjad: Suutrad Buddha üldised kõnelused ja tema lugupeetavate järgijate õpetused Vinaya tekstid - kloostritraditsiooni juurde kuuluvad tekstid Abhidharma virgunu ja tavalise inimese maailmapildi võrdlus Budismi usutunnistus: Ma lähen varjule budasse, ma lähen varjule dharmasse, ma lähen varjule sangasse (budistlik kogukond). Uskumused: Ei ole 'mina', 'hinge' ega 'ego' kui inimene sellest aru saab, on ta olemuselt mitte-mina ehk anatman; kuna kõik asjad on olemuse poolest tühjad on seda ka inimene iha meeleliste naudingut ja elu järgi ei võimaldama inimest mõistma seda ning kannatusest vabanema Seega elab inimene enne virgutmist ihade orjuses vabanemiseks tuleb avastada dharma ehk tõde