ülemsaksa laen eesti keeles – Ülemsaksa keel sain 17. sajandil kõrgklasside keeleks. Tähtsamad valdkonnad on hüüded, loodus, toit, riided, majandus, sõjandus ning kaashäälikuühenditega –lda-, -rda- sõnad. nt ahoi, juhhei, hopp, hurraa, kunde, pirn, kirss, kartul, ahv, hamster, kits, šnitsel, vein, palitu, kleit+ kritseLDAma, liideRDAma. Klamber, kamber, häälduse lihtsustamiseks on mõlemal lisandunud b, saksa keeles Klammer, Kammer. Tõlkelaenud buchhalter – raamatupidaja. Keeled: afrikaani Afrikaani keelt räägitakse Lõuna-Aafrikas. See on Hollandi keelest välja arenenud. Afrikaani keele kõnelejaid emakeelena ~6 miljonit. (pool neist mittevalged). Eristav tunnus on see et seal on umbmäärane artikkel ’n friisi Inglise keele kõige lähem sugulaskeel. kaks riiki kus räägitakse - Hollandis ja Saksamaal. gooti keel. Kolm vormi, kõige tähtsam lääne-friisi. Kokku kõiki rääkijaid ~500 000. Eristatav
keelendid on otselaenud. Näiteks bagi, lift, start, soul, sport, tennis. Teistest keeltest mingi kolmanda keele vahendusel laenatud keelendid on kauglaenud. Nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr. Väga suure sõnavarakihi moodustavad tõlkelaenud. Need on liitsõnad või sõnaühendid, harvemini tuletised, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem- morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt raamatupidaja (sks Buchhalter), ajaviide (sks Zeitvertreib), eeskuju (sks Vorbild). Praegusaja näited on seebiooper (ingl soap opera) ehk seebikas, tüdruksõber (ingl girlfriend), müügijuht (sm myyntipäälikkö). Tõlkelaenude hulgas on ka hulgaliselt fraseologisme. Väga palju on tõlkelaene oskussõnavaras, kuigi harilikult on raske väita, kas tegemist ongi tõlkelaenuga või on eri keeltes lihtsalt samalt aluselt motiveeritud terminid (kaabeltelevisioon, mikrolaineahi, kaugotsing)
annaabi.ee 
