Teise maailmasõja ajal. Katseid viis läbi Natsi-Saksamaa paljude vangistatutega Seoses A.Hitleri võimuletulekuga algas uus ajajärk ja allakäik Saksa meditsiinis(inimkatsed, mõrvamised) Alustati nö rassihügieeni efektiivsemaks muutmisega Katseid tehti steriliseerimise, kõrguse, madala rõhu, külma, malaaria, erinevate gaaside, merevee, haiguste ja mürkidega Inimkatseid viidi läbi vastavalt vajadusele ja võimalusele koonduslaagrites(Auschwitzis, Buchenwaldis) RASSIHÜGIEEN Teooria põhines C.Darwini vaatele geneetikast ja rassipuhtusest, mis viidi sobivalt kooskõlasse natside ideoloogiaga Teostamise eestvedajad olid veendunud, et inimkäitumine saab alguse geneetikas Eeskuju Ameerikast, kus rakendati selliseid meetodeid mustanahaliste arvu vähendamiseks 1939. a. Andis Hitler käsu tappa eutanaasi teel ravimatuteks tunnistatud, vanad ja väärarenguga inimesed Neid inimesi kutsuti ,,kasututeks muidusööjateks"
Järelsõna 5 Lapsepõlv Forman sündis 1932. aastal Tsehhoslovakkias Cáslavi linnas. Tema ema Anna Forman (sündinud Svábová) pidas suvehotelli, tema isa Rudolf Forman oli professor. Tema vanemad olid protestandid. Natsiokupatsiooni ajal mainis üks põrandaaluse antifasistliku liikumise liikmeid Gestapos ülekuulamisel Rudolf Formani kui põrandaaluses liikumises osalejat. Ta arreteeriti süüdistatuna keelatud raamatute levitamises ning suri 1944. aastal Buchenwaldis. Formani ema suri 1943. aastal Auschwitzis. Forman on öelnud, et ta ei mõistnud täielikult oma vanematega juhtunut enne kui ta nägi 16-aastaselt filmikaadreid koonduslaagritest. Forman elas Teise maailmasõja ajal oma sugulaste juures. Hiljem sai ta teada, et tema bioloogiline isa oli tegelikult juudi päritolu arhitekt Otto Kohn. Haridus Pärast sõda käis ta koolis Podbrady kuurortlinnas, kus tema kaasõpilased olid näiteks Václav
kuidas iga üksiku inimese suhtumine tõrjutud inimgruppi tekitabki üldise vaenulikkuse. 12 Milliseid seisukohti püüavad postrid kujundada? Saarimaa oli üks nendest majanduspiirkondadest, mis liideti pärast Esimest maailmasõda 13 Prantsusmaaga. 1930. aastatel oli selles piirkonnas suur mõju kommunistidel. Washingtoni memoriaalmuuseumi andmetel arreteeriti üle 30 000 juudi ning saadeti koonduslaagritesse Buchenwaldis, Dachaus, Sachsenhausenis ja Mauthausenis või paigutati 14 kohalikesse vanglatesse. Siin võib õpetaja peatuda ka sünagoogi mõistel. Juutidele kuulunud ärid rüüstati. Võib õpilaste tähelepanu pöörata asjaolule, et tegemist oli 15 partei poolt organiseeritud tegevusega, mitte stiihiliste rahutustega. 16 Meenutada, millal leidis aset anschluss. Alates 15. septembrist 1935 keelati juudi ja sakslase vahelised segaabielud. Juudid tunnistati 17 alamaks rassiks
annaabi.ee 
