Mõned lapsed ei suuda eristada deiktilisi isikuid. ,,Mina" on tema ja mitte keegi teine. Martin Buber (1878-1965) Tema jaoks on jumal absoluutne sina. (Fichte jaoks on absoluutne mina). Jumal on igas inimeses välja arvatud minus, see tähendab, et ma pean rääkima igaühega nagu jumalaga. Inglise keeles on kaks mina väljendavat sõna (I ja me), saksa keeles vaid üks (ich). Keel ellimineerib ,,sind", saksa keeles on viisakusvorm sinust ,,nemad". Sellised asjad on paljudes keeltes. See mis Buberile tundus, et mina ja sina on kõige lihtsamad asjad maailmas, sellega on probleeme. Teda peetakse dialoogilise filosoofia rajakaks. Mihhail Bahtin (1895-1975), ta oli filosoof. Ta teeskles elu ajal, et ta on kirjandusteadlane. Kirjandusteadlasena polnud ta ka halb, aga filosoofias parem. Temaga on seotud mitu erinevat konseptsiooni, üks neist on dialoogiline poeetika. Tostojevski romaanid on kummalised, sellele juhtis juba tähelepanu ka Freud.
Jungil kujutavad kaksikpojad endast peaaegu et ülijumala võrdseid hüpostaase, samas kui Zurvan distantseerib end võimaluste piires Ahrimanist ning kõik kolm eristuvad üksteisest selgepiirilisemalt. 5.4. Jung ja gnostitsism Jungi on mitmete poolt peetud uusgnostitsismi esindajaks. Nii näiteks pidi ta juba oma eluajal tõrjuma taolist liigitamist Austria religioonifilosoofi Martin Buberi poolt. Oma kirjavahetuses Victor Whitega kirjutab Jung: ,,Ma saadan sulle koopia oma vastusest Buberile, kes mind gnostikuks on nimetanud. Ta ei mõista psüühilist reaalsust." (JUNG 2008: 192) Tegemist oli pika kirjaga, mille Jung 1952 aastal saatis saksa väljaandele ,,Religion und Psyhologie" nime all ,,Vastus Martin Buberile", kus ta kaitseb end Buberi gnostitsistiks liigitamise süüdistuste eest. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:192) Mööda ei saa siiski tõsiasjast, et kirjas White`le, kirjutatud 24. novembril 1953, räägib Jung
annaabi.ee 
