täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist . Krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos VÕS 416 lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Krediidiandja taganemine krediidilepingust (VÕS § 417) 34 Kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja krediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel.
Praktikas tähendab see ennekõike liisinguvõtjale kohustust tasuda liisingulepingus ettenähtud tasud näiteks põhiosa. Kuna intressid ei ole seotud eseme omandamisega, siis üldjuhul intersside tasumise kohustust liisinguvõtjal ka ei ole. Kuna liisingulepingu suhtes kuuluvad kohaldamisele tarbijakrediidilepingute kohta käivad sättes, siis VÕS § 367 lg 2 vastab oma sisult VÕS § 416 lg 3. Kui krediidiandja ütleb tarbijakrediidilepingu üles, vähendatakse tasumata krediidi brutosummat VÕS § 416 lg 3 järgi vastavalt krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. See vastab sisuliselt VÕS § 367 lg-le 2, mille kohaselt tuleb liisinguandja kulude kindlakstegemisel lähtuda liisinguvõtja poolt tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud kulud, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Nimetatud säte täpsustab omakorda VÕS § 367 lg-t 1, mille
annaabi.ee 
