toimus purjelaevade väljavahetamine efektiivsemate auru- ja mootorlaevadega. Kui 1926. aastal oli 326 purjelaeva, arvestades 20 - brutoregistertonniseid ja suuremaid, siis 1. jaanuariks 1940. a. jäi sõitma 101 purjelaeva mahuga 11000 brt. 1937. aasta lõpul oli näiteks kaubalaevastiku kooseisus 83,3% aurulaevu, 5,5 % mootor- ja mootorpurjelaevu ning 8,7 % purjelaevu alates 1929. aastast algas muutus suuremate laevade kasuks. 1936. aastal jõudis Eesti laevandus 139 brutoregistertonniga tuhande elaniku kohta Norra, Inglismaa, Holland, Taani, Kreeka, Rootsi järele seitsmendale kohale maailmas. Esimesi samme tegi tsiviillennundus. 1921. aastal alustas Tallinnas eraseltsina tegevust aktsiaselts ,,Aeronaut". ,,Dvigatelis" valmistatud lennukid mahutasid 8 sõitjat. 1921. aastal alustati lennuühendust Riiaga, 1923. aastal Helsingiga. Järgmisel aastal lülitus Tallinn Stockholmist algavasse rahvusvahelisse lennuliini. Eesti välispoliitika 1920. - 1930. aastate vahetusel Kui 1920
kivisüsi, nafta- ja naftasaadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning jooke. 4.8. Transport Transpordis pandi 1929. Aastail suurt rõhku raudteede ehitamisele. Mootorsõidukite, autode ja ka veoautode arv kasvas pidevalt kõikidel aastatel, välja arvatud kriisiaastail. 1931. aastaks kujunes ulatuslik bussiliinide võrk. 1936. aastal jõudis Eesti laevandus 139 brutoregistertonniga iga tuhande elaniku kohta Norra, Inglismaa, Hollandi, Taani, Kreeka ja Rootsi järel seitsmendale kohale maailmas. Esimesi samme tehti ka tsiviillennunduses. 11 12 5. KULTUURIPOLIITIKA Rahvuskultuuri arenguks kujunesid käsitleval etapil tunduvalt paremad tingimused kui varem. Kuna küllalt suur osa haridus- ja kultuuritegelastest võttis omaks demokraatlikud põhimõtted ning teenis oma loominguga rahvast, suutis eesti