Primaarproduktsioon maismaaökosüsteemides Taimed seovad fotosünteesil süsihappegaasi ja valmistavad sellest orgaanilisi aineid, millest ehitavad ennast üles. Samaaegselt nad ka hingavad, mis kujutab endast hapniku kaasabil orgaaniliste ainete taas veeks ja süsihappegaasiks oksüdeerimist. Hingamise käigus lagundab taim ise oma toodetud ainet ja seega tema mass väheneb. Kogu orgaanilist ainet, mis taimed toodavad nimetatakse brutoproduktsiooniks. Järgmisele troofilisele tasemele jäävad taime hingamisel lagundatud ained kättesaamatüks, seega on kasulik kogu taimse produktsiooni kirjeldamisel brutoproduktsioonist hingamiskulud maha arvutada. Nii saame netoproduktsiooni e. primaarproduktsiooni (primaar- esmane e. esimese troofilise taseme produktsioon). Mõõtmised on näidanud, et brotoproduktsioon on netoproduktsioonist maismaal enamasti ca. 2,7 korda suurem, veekogudes ca. 1,5 korda (millest selline vahe?).
sellele saame üldistatud taimse hõljumi osakaalu ookeanis (satelliitfoto abil). Primaarproduktsioon on orgaaniliste ühendite valmistamine süsinikdioksiiidi kaasabil foto- või kemosünteesiga. Selle viivad läbi tootajad autotroofid, nemad panevad toiduahelale aluse. Nad on nii maismaa taimed kui ka veekeskkonnas elavad taimed ning õistaimed. Produktsioon jaguneb: neto- (esmane, maha võetud tootajate elutegevuseks vajalik energia ehk hingamiseks vajalik energia) ja brutoproduktsiooniks (eluks vajalik energia on seal sees). Primaarproduktsiooni väljendatakse kui fotosünteesi käigus fikseeritud süsiniku ühikut ühe pinnaühiku kohta ajaühikus. Netoproduktsioon= brutoproduktsioon miinus hingamiseks tarbitud Fütoplankton(taimne hõljum): vees hõljuvate taimede (peamiselt mikroskoopiliste vetikate) kogum. Asub mere pindmises kihis, kuhu ulatub veel valgus eufootiline kiht (väidetakse, et kuni 100-150 m sügavuseni).
annaabi.ee 
