arvestamise aluseks on käesoleval ajal tegevväelase ja tegevteenistuses olnud isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõimetuse ulatus ja isiku viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati. Eelnõuga suurendatakse töövõimetuspensioni arvestamise 2 baassumma suurust ja viiakse see sõltuvusse Statistikaameti avaldatud pooleteisekordsest keskmisest brutokuupalgast kalendriaastas. Tegemist on muudatusega, mis on kaitseväelastele signaaliks, et kui riiki teenides peaks midagi juhtuma (nt raske vigastus), siis riik kannab tema ja tema lähedaste eest hoolt. Kaitseväelase ülesanne on keskenduda vaid sõjalisele operatsioonile. Sõdivale kaitseväelasele ka edaspidiseks toimetulekuks kindlustustunde andmisega tagame oma sõdurite professionaalse tegutsemise ja keskendumise oma ülesannete täitmisele.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2011. aastaga võrreldes 14,3% palgatöötaja kohta ja mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,3 protsendipunktiga. 2012. aastal vähenesid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud ainult kahel tegevusalal. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk 2012. aastal ehituse tegevusalal (10,8%) ja kõige vähem veonduse ja laonduse tegevusalal (1,6%). Kõige kõrgem on keskmine brutokuupalk info ja side tegevusalal, kus oli 2012. aastal keskmisest brutokuupalgast 1,6 korda suurem palk. Tema kannul oli väga väikese palgavahega finants- ja kindlustustegevus. Kõige madalam oli keskmine brutokuupalk endiselt muudes teenindavates tegevustes, kuigi ka sel tegevusalal 2011. aastaga võrreldes palk tõusis. Muudes teenindavates tegevustes oli brutokuupalk ligi kolm korda väiksem kui info ja side tegevusalal. Avalikus sektoris oli keskmine brutokuupalk kõrgem kui erasektoris, kuid erinevus palgatasemes on vähenenud
annaabi.ee 
