teistmoodi kui tava inimesed , kuna nad olid ikkagi ka kuntsnikud . · Bruno ja Buffalmacco iseloom: Mõtlematud ( panid vaese Calandrino kannatama , valetades talle et ta nähtamatu ). Pahatahtlikud ( loopisid Calandrinot kividega ). Must huumor ( nalja oskasid teha , kuid seda teise peal ning haiget tehes teisele ehk riivates teise tundeid ja ära kasutamine ) · Brunol ja Buffalmaccol moraalitunnetus puudub ( kuna , nad loopisid oma sõpra kividega , kuna neile tundus see naljakas , ning viisid oma nalja liiga kaugele lastes Calandrinol oma naist peksta , ning kasutasid vaest meest ära ) 2. · Novelli põhiprobleemiks oli see et , Calandrino oli liiga kergeusklik . Uskus kõike mida teised temale rääkisid . Tänu sellele , tegid tema sõbrad tema üle nalja koguaeg ning ka teised inimesed
sealhulgas kergemat ja varajast muusikat. Absoluutse kuulmisega noormehel oli veel vähemalt üks väga kasulik anne ta luges suurepäraselt lehest. Tema enda sõnul oli ta sellise andega nö sündinud ja lehestlugemise arendamiseks väga palju spetsiifilist vaeva ei pidanud nägema. Näiteks mäletab maestro end juba kümne aastaselt mängimas ooperiklaviire. See fakt näitab, milline tööhimu ja huvi asja vastu oli Brunol juba noorest peast. Tsiteerides Bruno Lukki: ,,Anne ja töökus, neil pole vahet, oskus töötada ongi ju anne." TARTU 1920. aastatel alustas Lukk klaverimängu õpinguid sakslannast pianisti Martha Bäthge erastuudios ning seejärel sama õpetajanna juures Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Kool oli kujunenud 1920. aastate Tartu muusikaelu keskuseks direktorina tegutses seal Juhan Aavik ning õpetajana töötasid mitmed kõrge mainega pedagoogid, sealhulgas noor Heino Eller. RIIA
annaabi.ee 
