Tema ehituslaadi ja ka selle matkimist nimetatakse palladionismiks. Palladio töödest võtsid eeskuju väga paljud ehitusmeistrid. Jõukamad inimesed hakkasid suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Linnamajade eeskujuks sai Palazzo Medici. Välisküljel on lihtsad korrapärased aknad. Hoone on nelinurkne, tavaliselt kolmekordne keskel siseõuega. Hiljem muutusid majad suursugusemaks, pidulikumaks ning kaunistuste rohkemaks. Esimene uut tüüpi arhitekt oli Filippo Brunellesci (1377-1443). 1418 a konstrueerisid tema ja skulptor Lorenzo Ghiberti ühiselt mudeli Firenze katedraali kupli ehitamiseks tehniliselt leidlikus süsteemis, mis loobus tellingutest. Enne kui töö katedraali kallal käima läks, tehti Brunnelleschile ülesandeks 1419 a projekteerida Firenze leidlaste kodu, mida harilikult nimetatakse esimese renessanssehitisena. Kaasaegsed tunnustasid Brunneleschit lineaarperspektiivi leiutamise eest
Notarimaalid- notar vaatab üle, kindlalt kokku lepitud. Koodumine silmapiirile. Hakati ehitama ilmalikud hooned. Hakati ehitama kupleid üle paljude sajandite. Firenze palazzo Hullud linnamajad. ( rustika stiil- mida ülesse poole, seda väiksemaks lähevad kivid) Väljas näevad välja nagu kindlused, suured ja koledad, aga sees on soojem ja südamlikum, siseõu, maest laani maalid. Kuulsaim on Medicide palazzo , korrused on eraldatud ribaga. Toomkirik- Brunellesci ehitas hiiglasliku kupli 45, 52m. Pani gooti roided ja ehitas sinna vahele. Kuplil on kaks kihti, mille vahel saab kõndida. Kõik on hästi kitsas. Kiriku fassaadi on neogooti, kaetud valge, roosa ja rohelise marmoriga. Kiriku kõrval asub kõige vanem ristimiskirik ja kellatorn. Vatikani Peetri kirik- Kõige tähtsam osa on kiriku kuppel, mille arhidekt on michaelangelo. Kuppel mõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Ühtset, võimsat ja terviklikku kiriku siseruumi valitseb
annaabi.ee 
