Sama aasta augustis sõidutas Muuga mõisa kutsar Eduardi koos isaga Rakverre, kust nad kahekesi jätkasid rongiga 6 teekonda Tallinnasse. Vilde nimetas Rakveret oma haridusväravaks, sest selle linna kaudu avanes talle tee haridustemplisse. 4. Kooliaastad Tallinnas Tädimehe perekonnal oli kasutada ühetoaline korter väikeses puumajas. Maja mõlemas otsas olnud omaette korter, mille vahel asus ühine köök. Brunbergide ühetoalises korteris pole muud mööblit olnudki kui laud, riidekapp, kummut, raamaturiiul, voodi, sohva, mõned toolid ja kapi taga väike kusett, millel kirjanik kooliaastail maganud. Eduard Vilde kooliaastad Tallinnas kestsid 1875 aastat kuni 1882 aastani. 1875 aastal pandi Eduard Tallinna Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekooli, mida nimetati kooli asutaja ja juhataja Wilhelm Kentmanni nime järgi Kentmanni kooliks. Vilde õppis selles
Kreiskooliajast päinevad ka Bornhöe esimesed pooltõkelised ilukirjanduslikud katsetused, millest mõingad 1878. a. trüis ilmusid («Üs leht vanapagana tätraamatust» ajakirjas «Meelejahutaja», eriraamatuna «Rö ovel ja mõsnik ehk Kaks vaenlast»). Need on kül ainult kujunemata nooruki suleharjutused, millest oleks asjatu otsida erilisi ideelis-kunstilisi vä artusi, kuid nad nätavad ometi Bornhöe varast kiindumust kirjanduslikku tegevusse. Ka Eduard Vilde on oma kooliajal Brunbergide juures elades saanud vanemalt nõlt ergutust kirjanduslikeks harrastusteks. Lõetanud 1877. a. (viieteistküneaastasena) auhinnaga kreiskooli, leidis Bornhöe esialgu lüemaks ajaks teenistust maamõ otja joonestussaalis, katsetas seejäel joonistuste valmistamisega arhitektidele ja ajalehtedele. Jägneb viisteist aastat kestnud vaheldusrikas ja kirev periood Bornhöe elus, millal ta sageli vahetas ameteid ja elukohti