ka hingeomadustelt täiesti emasse. Isa ei tundunud ta küll nii lähedast iseloomusarnasust, aga talle meeldis siiski ka ise seltsis aega veeta, eriti siis, kui isa jahile läks või hobusega kuhugi kaugemale sõitis, millest kujuneb välja Vilde reisihimu. 1875. aastal, mil Eedi oli kümneaastane, oli ta saksa keele algõpetuses nii kaugele jõudnud, et võis astuda saksa õppekeelega algkooli. Vanemad otsustasid saata Eedi sügisel Tallinnasse ning panna poiss kostile tädimees Jaan Brunbergi (Bornhöhe) perekonda. Sama aasta augustis sõidutas Muuga mõisa kutsar Eduardi koos isaga Rakverre, kust nad kahekesi jätkasid rongiga 6 teekonda Tallinnasse. Vilde nimetas Rakveret oma haridusväravaks, sest selle linna kaudu avanes talle tee haridustemplisse. 4. Kooliaastad Tallinnas Tädimehe perekonnal oli kasutada ühetoaline korter väikeses puumajas. Maja mõlemas otsas olnud omaette korter, mille vahel asus ühine köök
kirjanduse tundmise. Eesti keeles kirjutamist pidi ta iseseisvalt õppima. Koolipäevil sai alguse Vilde kiindumus teatri vastu, ta käis tihti Tallinna saksa Linnateatris. Noorena tegi Vilde isegi ebaõnnestunud katse saada näitlejaks. Hea teatritundmine tuli kasuks arvustuste ja hiljem ka näidendite kirjutamisel. Kui Vilde hakkas kirjutama, siis nähti tema esimestes teostes Vildest paar aastat vanema tädipoja, ,,Tasuja" autori Eduard Brunbergi (Bornhöhe) eeskuju. Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses. Lühemat aega töötas seal ka Juhan Liiv. Vilde oli ajakirjanik üle 20 aasta. , 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses. Vilde mahukas jutu- ja romaanilooming valmis ajakirjanikutöö kõrvalt öötundidel. Vildet võib pidada
annaabi.ee 
