näha oma töö tulemusi; kanti hoolt selle eest, et nende tööl ei oleks nätavaid tulemusi. Lapsed tahavad liikuda , aga neid sunniti paigak istuma. Nad tahavad tegelda esemetega, aga nad viidi kokku aadetega. Nad tahavad kasutada oma käsi, aga neile anti võimalus töötada ainult oma ajudega. Neile meeldib rääkida, aga neid kästi tasa olla. Neil oli tahtmine arutleda, aga neid sunniti pähe õppima. Nad tahtsid ise tadmisi otsida, aga neile pakuti läbimälutud teadmisi jne." (Bruhn, K. 1968 1900-luvun pedagogisia vrtauksia). Ikka võib seda näha ka täna koolis ja mõelda selle peale. Viies peatükk tutvustab lugejale kasvatusteaduslikuuurimistöö põhiliine. Kõigepealt kirjeldatakse traditsioonilise kasvatusteadusliku uurimistööetappe ja keskseid ülesandeid. Seejärel esitletakse kasvatusteaduslikes uurimustes kõige sagedamini kasutatavaid uurimismeetodeid, strateegiate ja nende erinevuste mõistmine on üks kasvatusteaduse aluste olulisemaid eesmärke.
7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang Lapsekeskne kasvatus 2012 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus Bruhn jõuab tõdemuseni, et selle aja lapsekeskses pedagoogikas võib eristada kolme suunda: aktiivsus-, vabadus- ja sotsiaalpedagoogiline. Aktiivsuspedagoogid tahtsid asendada koolides valitsevat ühepoolset vastuvõttu eeldavat õpetusviisi õpilaste omaalgatuse ja aktiivsusega. Vabaduspedagoogid nõudsid eelkõige lapsest endisest suuremat lugupidamist, laiemat tegevusvabadust ning liikumisruumi. Sotsiaalpedagoogid rõhutasid kasvatuses sotsiaalseid külgi, millele traditsioonilise kooli
annaabi.ee 
