Lübeki- ja hamburgi penne Eesti kui transiidimaa Vene kaubandus Lääne-Euroopaga toimus Vana-Liivimaa kaudu tekkis Hansa Liit, mis koondas Lääne- ja Põhjamereäärsete maade kaubanduse Eesti sadamatest veeti läände metsa- ja põllumajandussaadusi, karus- ja loomanahku, mett, vaha, rasva, lina, puitu, tõrva ja vilja Eestisse toodi soola Porgugalist- varustati Soomet ja Põhja Venemaad Eestisse toodi sisse kangast Gentist, Bruggest ja Flandriast ja Hollandist 16. saj hakati Tallinnasse tooma kangast ka Inglismaalt Majanduse areng 16. saj. lõpul (Rootsi aeg) Peamiseks elatusallikaks oli põllumajandus Kasutusele tuli nöörismaa ning mõnikord esines ka neljavälja süsteemi
perioodideks. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist ja van Eyck Bruggest. 14. sajandi lõpus omandas gooti kunst Alpidest põhja ja lõuna pool rahvusvahelise värvingu, kuna sidemed Euroopa õukondade vahel tihenesid. Uus stiil, rahvusvaheline gootika, õitses kõikjal Lääne-Euroopas ajavahemikus 1380.-1430. aastani, levides ühest keskusest teise. Arengut määrasid aristokraatide kiindumus elegantsi, ornamentide mitmekesisusse ja dekoratiivsesse hiilgusse. Gooti kunsti vaadeldavad detailid põimiti sageli realistlikumale taustale. Renessanss
Seal on maalilised keskaegsed tänavad, elavad väljakud, ilusad puiesteed, muljetavaldavad monumendid, loodusküllased pargid, õdusad kohvikud, huvitavad restoranid ja loomulikult ka aktiivne kultuurielu. 2.1 Ajalugu 10. sajandil nõudis frankide pärimisseadus impeeriumi jagamist keisri lapselaste Ludwigi, Karl II Paljaspea ja Lothari vahel. Aastal 977 rajas Lothar kindluse, mida loetakse Brüsseli alguseks. Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Bruggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür. 14. sajandil tõusid Brüsseli ja Brugge käsitöölised korduvalt üles Prantsuse türanliku valitsuse vastu. 1302. aastal saavutasid vaid odadega relvastatud flaami käsitöölised Kortrijki lahingus võidu prantslaste üle. See nimetati kuldsete kannuste lahinguks Prantsuse ratsaväest maha jäänud kannuste järgi. 13571379 ehitati uute linnaosade ümber teine linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Uute
annaabi.ee 
