Lisaks sellele maalis ta Piibli ja mütoloogilistel teemadel maale, näidates üles suurepäraseid oskusi kavandi tegijana ning oli väga oluline vesivärvide ja ofordi innovaator. Van Dyck sündis jõukas perekonnas Belgia linnas Antwerpenis. Tema talent lõi välja juba väga varases nooruses .1609a. alates õppis ta maalimist Hendrick van Baleni juures . 1615 aasataks oli ta aga juba iseseisev kunstnik ning avas oma maaliateljee koos endast veel noorema sõbra Jan Bruegheliga. Mõne aasta pärast sai Van Dyckist peaassistent Rubensile, kes oli juhtivaks meistriks Antwerpenis ning kogu Põhja-Euroopas. Tema mõju noorele kunstnikule oli tohutu. Rubens pidas van Dycki oma parimaks õpilaseks. 1620 aastal suundus van Dyck esimest korda Inglismaale, kus töötas James I ja James IV jaoks. Neli kuud hiljem suundus ta aga Itaaliasse. Sinna jäi ta kuueks aastaks õppides Itaalia meistritelt ning alustades oma karjääri eduka portreteerijana
valgustatud lakke riputatud �lilambi kumast, ja selle all evangeeliumi tegelaste k�nekad, ilmekad kehahoiakud annavad tunnistust Hendrik van Steenwycki talendist. Suurep�rase professionaalina kuulus ta hollandi 17. sajandi maalikunsti arhitektuuri�anri juhtivate meistrite hulka. ****** Jacob Saveryt teatakse kui suurep�rast nat��rmortide, animalistlike stseenide, maastiku- ja �anrimaalide loojat. Tema madalama klassi elu kujutavad teosed on suuresti v�rreldavad Bruegheliga. Tuginedes omaaegse kunstiteoreetiku Karel van Manderi (1548 � 1606) andmetele 1604. aastast, oli Jacob Savery tuntud Flaami maastiku- ja �anrimaalija Hans Boli parim �pilane ning oma venna Roelant Savery, aga ka kunstnike Joos Goemare�i, Frans de Grebberi ja Willem van Nieulandt II �petaja. 1584. aasta paiku asus Jacob Savery elama Haarlemisse, kus ta 1587. aastal �hines P�ha Luuka gildiga, liikudes sealt hiljem edasi Amsterdami. Jacob Savery
annaabi.ee 
