tüüpprojekti järgi tehtud majad võivad olla küll kõrvuti, kuid mitte sama krundi peal, siis loetakse iga kinnisvara, nagu ka igat inimest unikaalseks. Piltlikult öeldes on kinnisvaraks maatükk, hoone ja paragrahv. Sellise defineerimise järgi eristub kinnisvara üldlevinud ekslikust teadmisest, mille järgi on kinnisvaraks üksnes maja või korter. (Aasmäe 1999) Kuigi kinnisvara liigitus ja kasutatavad mõisted erinevad riigiti, siis Brueggemani ja Fisheri rahvusvahelise liigituse järgi saab kinnisvara jaotada vastavalt kasutuse otstarbele elamispindadeks (ingl. k. residential) ja mitte-elamispindadeks (ingl. k. non-residential). Elamispindade või elamute hulka loetakse nii eramaju, kortermaju, paarismaju kui ka teisi pikaajaliseks elamiseks mõeldud hooneid, mille hulka ei loeta hotelle ja teisi ajutisi elamispinda pakkuvaid objekte. Mitte-
ettepanekud. Tänu erinevate osapoolete seisukohtade pidevale võrdlusele ning käsitletud teema kaasaegsusele pakub bakalaureusetöö selle koostanud autori hinnangul põnevat lugemist kõigile büroohoonete turust huvitatutele. Autor avaldab siirast tänu kõikidele töö valmimisele kaasa aidanud inimestele. 1. TEOREETILISED ALUSED 1.1. Kinnisvaraga seotud oluliseimad mõisted Kinnisvara liigitus ja kasutatavad mõisted erinevad küll riigiti, kuid Brueggemani ja Fisheri rahvusvahelise liigituse järgi saab kinnisvara jaotada vastavalt kasutuse otstarbele elamispindadeks (ingl. k. residential) ja mitte-elamispindadeks (ingl. k. non-residential). Elamispindade või elamute hulka loetakse nii eramaju, kortermaju, paarismaju kui ka teisi pikaajaliseks elamiseks mõeldud hooneid, mille hulka ei loeta ajutist elamispinda pakkuvaid objekte, näiteks hotelle. Mitte-elamispinnad jagunevad eraldi kasutamise otstarbe järgi viieks
annaabi.ee 
