aastaselt. Oma lapsepõlve veetis Mahler Jihlavias, kuhu peale suurt kaotust pere kolis. Vanematele oli Mahleri talent juba varakult silma jäänud ning seetõttu alustas ta juba kuue aastaselt klaveritundidega. 1875. aastal, kui Gustav oli 15. aastane, võeti ta vastu Viini Konservatooriumisse, kus ta õppis klaverit Julius Epsteini käe all, harmooniat Robert Fuchsi käe all ja kompositsiooni Franz Krenni käe all. Kolm aastat hiljem astus Mahler Viini Ülikooli, kus võttis osa Anton Bruckeri loengutest. Seal sai ta hariduse ka ajaloo ja filosoofia vallas. Ülikooli kõrvalt töötas ta aga muusika õpetajana ja tegi oma esimese suure ülesastumise heliloojana kantaadiga "Das klagende Leid". Ta teos esitati ka konkursile, kus oli kohtunikuks Johannes Brahms, kuid autasu ta ei saanud. Gustav Mahler- kasvav kuulsus Mahler alustas oma helilooja karjääri Bad Hallis 1880. aastal. Järgmistel aastatel dirigeeris ta edukalt suuremates ooperi saalides , alustades Ljubjanas 1881
pidasid. Tema andekust märkas ka sealse muusikaelu üks olulisemaid juhte, kes talle harmoonia- ja kontrapunkti tunde andma hakkas. Mahler luges poisina palju, kuid koolis tal häid tulemusi ei olnud. Ta puudus palju ja õpetajad pidasid teda hajameelseks ning vähevõimekaks. 1875. aastal, kui Gustav oli 15. aastane, võeti ta vastu Viini Konservatooriumisse, kus ta õppis klaverit, harmooniat ja kompositsiooni. Kolm aastat hiljem astus Mahler Viini Ülikooli, kus võttis osa Anton Bruckeri loengutest. Seal sai ta hariduse ka ajaloo ja filosoofia vallas. Ülikooli kõrvalt töötas ta muusikaõpetajana ja tegi oma esimese suure ülesastumise heliloojana kantaadiga “Das klagende Leid”. Ta teos esitati ka konkursile, kus oli kohtunikuks Johannes Brahms, kuid autasu ta ei saanud. Mahler alustas oma heliloojakarjääri 1880. aastal. Järgmistel aastatel dirigeeris ta edukalt suuremates ooperisaalides ning jätkas ka oma ooperihelilooja karjääri. 1887