Müüti põhjendati tõsiasjaga, et juudi kaupmehed, kellega lihtinimesed kokku puutusid, olid jõukad ja seega mõjukad. Mõnel perioodil muutus Euroopas antisemitism nii tugevaks, et jõuti vägivallani. Juute kiusati taga: nende kodud, sünagoogid ja poed purustati, nende endi kallal tarvitati vägivalda ja neid isegi mõrvati. Niisugust spontaanset vägivalda nimetati pogrommiks. Mõiste pogromm on pärit Venemaalt, kus tsaarireziim kasutas mõnikord salapolitseid. (Bruchfeld ja Levine 2003:8) 7 1.4 Holokausti tekkimise põhjused Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga määrati Saksamaale kõrged reparatsioonid. Miljonid inimesed jäid töötuks ja elasid vaesuses. Inflatsioon kasvas ning raha oli oma väärtuse peaaegu kaotanud. Üks väike marurahvuseline partei- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtis Adolf Hitler tõotas lahendada kõik probleemid. 1929
mitmed miljonid inimesed tähistavad seda. Kuid samas võib juutidega tehtut võrrelda ka eestlaste enda küüditamise ja töölaagritesse saatmisega. Seal surid ka mitmed tuhanded inimesed kas nälga või haigustesse. Väga paljud pered viidi teineteistest lahku. Kuid eestlased pole nendega juhtunut reklaaminud nii palju üle maailma. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 1. Tiit Madisson. Holokaust. Lk 59-73, 81. 2. Richard Holmes. Teine Maailmasõda lk 42, 106, 107, 138, 176, 177. 3. Stephanie Bruchfeld, Paul A. Levine. Jutustage sellest oma lastele... lk 14, 16, 24, 56
annaabi.ee 
