Meenus kohe väike majake keset metsa ning memm ja taat, kes istuvad maja lähedal pingil. Võib-olla olen seda ka varem kuulnud, kuna tuli tuttav ette. Teose lõpus muutus meloodia kiiremaks ning lõpes järsult. Järgmisena kuulasime Stepan Raki variatsioone Jaromir Klempiri teemale. See teos algas aeglaselt ja rahulikult. Meloodia oli ühtlane, kuid üks moment muutus väga rõõmsameelseks ja elavaks. Kiire meloodia meenutas jälitamist. Teose lõpp oli väga järsk. Edasi kõlasid Leo Brouweri sonaadid. Esimesena kuulasime II Sarabanda de Scriabin. Teos algas väga aeglaselt. Hiljem lisandusid kõvemad löögid. Meloodia oli peaaegu muutumatu ja kurb. See muusikapala mulle eriti ei meeldinud, kuna oli liiga veniv ja nukker. Järgmisena kuulasime Leo Brouweri sonaadi III La Toccata de Pasquini. See teos meeldis tunduvalt rohkem, kui eelmine. Algus oli väga kiire ja meloodiline, lisandusid ka mõned jõulised noodid. Aeg ajalt
kunstnikuna ka Bor ise. Seda portreed peetakse eriti v��rtuslikuks, kuna teos kuulub v�heste Borile omistatud t��de hulka, millest t�naseks on teada vaid kolmk�mmend. ****** Pieter de Bloot oli Hollandi maastiku- ja �anrimaalija, kes t��tas kodulinnas Rotterdamis. Pole teada, kelle k�e all de Bloot �ppis, kuid ta l�i arvukalt teoseid enamasti siivutute talupojastseenidega, kus avalduvad Adriaen Brouweri ja David Teniers II m�jud. Maaelu talupoegadega oli teema, millele kunstnik kirglikult spetsialiseerus, nagu on n�ha ka maalidelt �Purjus talupojad kaklevad� (Muzeum Narodowe, Poznan, Poola) ja �K�rtsis tantsimas� (Sz�pm�v�szeti M?zeum, Budapest, Ungari). Pieter de Blooti maastikke m�jutas enim Jan van Goveni laad, kuigi viimase teostel oli rohkem figuure ning rikkalikumalt jutustavaid detaile. �ks Blooti
annaabi.ee 
