Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel. Ikoone peeti pühaks, imet tegevaks objektiks. Püüti säilitada kord kujunenud kujutamisviisi. Nägu on kujutatud pehmejoonelise ning ümarana ja koos kätega on need kontrastis ülejäänud kehaga. Värvid on säravad. Ikoonid asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. See pildisein on ikonostaas. Tarbekunst oli väga rikkalik. Kallid materjalid kuld, hõbe, kalliskivid ja keerulised tehnikad brotaankangad. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe.
*iga ikoon on kordumatu ja erineva meisterlikusetasemega *ikooni ruumikujutus erineb järsult antiikaegsest ja uusaegsest kunstist (nt. nn ümberpööratud perspektiiv) *näo jooned pehme, keha unustati või tõrjuti *kujutati hingelisust *ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast ikonostaas. * Bütsantsi tarbekunst väga rikkalik, eelistati kalleid materjale (hõbe, kuld, kalliskivid) ja keerulisi tehnikaid (brotaankangad) . ümarplastika puudus, kuid säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. * Bütsantsi kunstil suur mõju vanavene kunstile. 18. Vana vene kunst Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll.
annaabi.ee 
