TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM BROOM REFERAAT XXX 10.b klass TARTU 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 NIMI JA SAAMISLUGU................................................................................................................ 3 BROOM LOODUSES......................................................................................................................3 OMADUSED................................................................................................................................... 3 ÜHENDID........................................................................................................................................4 Bromiidid ..............
BROOM Siim Starke 10R TKG Üldine info · Keemiline sümbol - Br · VII rühma element · Mittemetall · Järjenumber 35 · Aatommass 79,904 · Elektronvalem: Br +35|1s2, 2s2, 2p6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p5 · Elektronskeem : Br +35 |2)8)18)7 · Esineb kahe stabiilse isotoobina (79Br ja 81Br) Füüsikalised omadused · Punakas pruun vedelik · Mürgine · Terava ärritava lõhnaga · Sööbiva toimega · Keemis temperatuur: 58.8 °C · Sulamis temperatuur: -7,2 °C · Tihedus: 3,1 g/cm3 · Toatemperatuuril aurustub kiiresti (aurud oranzpruunid) Keemilised omadused · Halogeen · On vähem aktiivsem kloorist · Reageerib kõikide metallidega peale plaatina · Reageerib paljude mittemetallidega · Tugev oksüdeerija · Vähese vees lahustuvusega Kasutamine · 1,2-dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) · Värvainete tootmine · Juuksehooldusvahendid · Pisargaas · Tulekustutus vahendina · Ravimid · Plastide tulekindl...
Fluor 1. Fluor, elemendi tähisega F, on levinuim halogeen maakoores. See on värvuselt kahvatukollane. Fluor on õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. 2. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega v.a. lämmastik, heelium ja argoon. Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. 3. Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. 4. Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 5. Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb...
2A rühma elemendid Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra on leelismuldmetallid (alkaline earth metals) 6A rühma elemendid O, S, Se, Te, Po on kalkogeenid (chalcogens) 7A rühma elemendid F, Cl, Br, I, At on halogeenid (halogens*) 8A rühma elemendid He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn on vääris- ehk inerts- ehk haruldased gaasid On ka haruldased muldmetallid (lantaniidid jrk nr 58-71) * NB!! * "haloon" atmosfäärikeemias on keemiline ühend, mis koosneb ainult süsinikust, broomist, fluorist (ja harva ka kloorist). CBrF3 , CBr2F2 Teised rühmad 3A, 4A, 5A, 6A rühmadel ei ole erinimetusi 3A rühma elemendid - B, Al, Ga, In, Tl 4A rühma elemendid C, Si, Ge, Sn, Pb 5A rühma elemendid N, P, As, Sb, Bi 6A rühma elemendid O, S, Se, Te, Po PERIOODID Kokku on 7 perioodi, mis jaotuvad 10 reaks Perioodi number näitab elektonkihtide arvu aatomis, so kui kaugele
Nahk on inimese tundeorgan, mille kaudu tuntakse valuaistingut, puudutust, rõhumist, vibratsiooni, sooja ja külma. Peale selle täidab nahk sekretoorset ja ekskretoorset ülesannet. Inimese higi keemiline koostis muutub sõltuvalt inimese üldseisundist ja eritatava higi hulgast. Näiteks haigestumise korral, kui häirub ainevahetus, ilmuvad higi koostisesse seal tavaliselt mitteesinevad ained (suhkruhaiguse korral suhkur). Higi aitab organismil vabaneda arseenist, joodist, broomist, hiniinist jt. Naha pinnal higi ja naharasv segunevad ja moodustavad nn. vee rasva emulsiooni õhukese kihi, mis aitab säilitada normaalset nahapinna füsioloogiat. Nii higi kui rasunäärmete tööd reguleerivad närvisüsteem, suguhormoonid, harknääre ja neerupealiste koor. Naha kaudu toimub ka hingamine. Võrreldes kopsudega on see küll väike, 1/180 tarbitavast hapnikust ja 1/90 eritatavast süsihappegaasist. Naha kaudu eritub ööpäevas 800 grammi
· 6% spordijoogina - 1000 ml ja · 8 % spordijoogina - 750 ml vedelikku tunnis. MINERAALVEED · Ravitoimega põhjavesi, milles rohkelt Mineraalsoolad, gaasid, mikroelemendid, orgaanilised ühendid jm Lisaks radioaktiivsus, pH, temperatuur · Mineraalvesi põhjavesi, milles on liitri kohta min 1 gr mineraalsooli ja ravitoime · Mineraalvees on rikkad kas.... Süsinikdioksiidist, kloorist, rauast, broomist, sulfaatidest, sulfiididest, radoonist, ränist, joodist. Lisaks võivad sisaldada lämmastikku, metaani, väävel vesinikku · Vähem soolased veed on joogiks, soolasemad vannideks Koostis määrab mineraalvee toime · Rauarikas mineraalvesi Kehvveresus, menstruatsioonihäired · Sulfiidide ja kloriidide rikas Seedeelundid, sapiteed, kuseteed, maks, neerud · Ränisisaldus Põletikuvastane · Radoonirikas Rasvaainevahetuse häired, kilpnääre
annaabi.ee 
