HOBr on vähemstabiilne kui vastav klooranaloog. Seevastu on saadud madalatel temperatuuridel ja Na hüpobromitite kristallhüdraate . Hüpobromitid on püsivad leeliskeskonnas; 5 kasutatakse analüütilises keemias. Kuumutamisel ja säilitamisel hüpobroomishape ja hüpobromitid oksüdeeruva ja disproportsioneeruvad: 2HOBr 2HBr + O HOBr + O HBrO 3NaOBr NaBrO + 2NaBr HBrO - broomishape Hape esineb vaid vesilahustes. Ba ja Sr jmt bromitid on eraldatud krisallhüdraatidena. HBrO - broomhape Hape esineb vesilahuses ; seismisel või kuumutamisel laguneb. 4HBrO 2HO + 2Br + 5O HBrO on tugev oksüdeeruja ja tugev hape; saadakse Br oksüdeerimisel Cl -ga vesikeskonnas või Ba- bromaadi reageerimisel väävelhappega: 5Cl + Br + 6HO 10HCl + 2 HBrO Ba(BrO) + HSO 2HBrO + BaSO
O-aon ühendites erinev: -1, +1, +3, +5 ja +7. Lahustumisel vees osaliselt reageerib sellega. Hapetega ei reag.Leelistega →hüpobromit. O2, N2: vahetult ei reageeri. Süsinikuga ei reag. Vesinikuga (kuumutamisel) → HBr (vesinikbromiid). HBr – vesinikbromiidhape üks tugevamaid happeid, lahuses täielikult dissotsieerunud: HBrO – hüpobroomishape nõrk hape, tuntud vaid lahj. vesiahustes, tugev oksüdeerija, soolad väga labiilsed, püsivamad leeliskeskkonnas. HBrO2 – broomishape väga ebapüsiv, soolad suhteliselt stabiilsed. HBrO3 – broomhape vesilahused kontsentreeritavad kuni konts.-ni 50%; tugev hape soolad suhteliselt stabiilsed ja kasutatavad. HBrO4 – perbroomhape tugev hape, kontsentreeritav kuni 80%-ni. Tugev oksüdeerija. Kasut: broomiühendite tootmiseks Jood (I)- Avastas B.Courtois 1811 rannalähedaste merevetikate tuhast. Looduses ainult 1 (stabiilne) isotoop 127I. Tüüpiline hajutatud element. Looduses laialt
Kloor- Cl2(g) + H2O(l) = HClO(aq) + HCl(aq). See on nõrk hape, tuntud vaid vesilahustes ja gaasina. Selle soolad on ebapüsivad ühendid, mis esinevad enamasti vesilahustes või kristallhüdraatidena. Cl2(g) + 2NaOH(aq) NaClO(aq) + NaCl(aq) + H2O(l). HOCl ioonsete hüpokloritite kiirus ning suund vesilahuses sõltub pH-st, temp-ist, valgustatusest, kontsentratsioonist ja lisanditest. Hüpokloritid oksüdeerivad orgaanilisi aineid, kuna nad lagunevad aeglaselt. Kloorishape HClO2 ja broomishape HBrO2 on ebastabiilsed ja disproportsioneeruvad. Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. Kloraadid lagunevad kuumutamisel. Reaktsiooni tulemus sõltub katalüsaatori juuresolekust. Perkloraate saadakse tavaliselt kloraatide vesilahustest elektrokeemilisel oksüdeerimisel: ClO3-(aq) + H2O(l) ClO4-(aq) + 2H+(aq) + 2e-. Perkloorhapet HClO4 saadakse kontsentreeritud soolhappe toimel perkloraatidesse. Perkloorhape on värvusetu
osaliselt hüpokloorishappe vesilahuse lagunemisest: 2HClO(aq) 2H+ (aq) + 2Cl- (aq) + O2(g) · Eralduv hapnik on oksüdeerija. · Järgneval reaktsioonil ClO- (aq) + Cl- (aq) + H2O(l) Cl2(g) + 2OH- (aq) põhineb ka kloori kasutamine veepuhastites. · HClO ja hüpokloritite lagunemise kiirus vesilahuses sõltub pH-st, temperatuurist (kuumutamisel tekivad kloraadid), kontsentratsioonist, valgustatusest (valguse toimel eraldub O2) ja lisanditest. · Kloorishape HClO2 ja broomishape HBrO2 on ebastabiilsed ja disproportsioneeruvad. · Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. · Kloraatioon ClO3 - tekib kloori reaktsioonil kuuma kontsentreeritud leelise lahusega: 3Cl2(g) + 6OH- (aq) ClO3 -(aq) + 5Cl-(aq) + 3H2O(l) · Kloraadid on laialt kasutatavad oksüdeerijad. Kaaliumkloraati kasutatakse ilutulestikus ja tuletikkude (nn tikuväävel koosneb kaaliumkloraadist, antimonsulfiidist, väävlist ja klaasipurust) valmistamisel.
Broomi molekul on kaheaatomiline: 10 Br2. Hapetega ei regeeri. Broomi sisaldavad happed; HBr vesinikbromiidhape (soolad bromiidid), gaasil. HBr vesilahus üks tugevamaid happeid, lahuses täielikult dissotsieerunud: HBr H+ + Br . HBrO hüpobroomishape ;nõrk hape, tuntud vaid lahj. vesiahustes, tugev oksüdeerija ;soolad väga labiilsed, püsivamad leeliskeskkonnas; HBrO2 broomishape ,väga ebapüsiv (laguneb vesilahustes mõne tunniga), soolad suhteliselt stabiilsed; HBrO3 broomhape vesilahused kontsentreeritavad (vaakumis aurutamisega) kuni konts.ni 50%; tugev hape, soolad suhteliselt stabiilsed ja kasutatavad (KBrO3) . Broomi saamiseks kasutatakse :mere ja soolajärvede vett, maaaluseid soolveekogumeid, sh. naftapuuraukude vett, soolalahuseid, mis tekivad K väetiste tootmisel
asendusreaktsioonid H ← Br Broomi sisaldavad happed HBr – vesinikbromiidhape (soolad bromiidid), gaasil. HBr vesilahus (võib olla kuni 65%-line) üks tugevamaid happeid, lahuses täielikult dissotsieerunud: HBr → H+ + Br- HBrO – hüpobroomishape (soolad hüpobromitid) nõrk hape, tuntud vaid lahj. vesiahustes, tugev oksüdeerija soolad väga labiilsed, püsivamad leeliskeskkonnas HBrO2 – broomishape (soolad bromitid) väga ebapüsiv (laguneb vesilahustes mõne tunniga), soolad suhteliselt stabiilsed HBrO3 – broomhape (soolad bromaadid) vesilahused kontsentreeritavad (vaakumis aurutamisega) kuni konts.-ni 50%; tugev hape soolad suhteliselt stabiilsed ja kasutatavad (KBrO 3) HBrO4 – perbroomhape (soolad perbromaadid) tugev hape, kontsentreeritav kuni 80%-ni Tugev oksüdeerija (sarnaneb HClO4-ga) Broomi hapnikuühenditest tuntakse veel hapnikkusisaldavaid interhalogeniide, näit. BrO3F,
annaabi.ee 
