Lotmani töö- ja elupaigaks. J. Lotman oli väljapaistev vene filoloog, vene kirjanduse ja kultuuri asjatundja. Suuresti tema eestvedamisel hakati 1960. aastate alguses venekeelses kultuuriruumis viljelema strukturalismi ja semiootikat. Lotmani tegevuse tulemusena kujunes TartuMoskva semiootika koolkond, mis sai ajapikku tuntuks terves maailmas. Rääkides vene kultuurist Eestis, tuleks kindlasti märkida ka teisi silmapaistvaid vene soost teadlaseid -- majandusteadlast Mihhail Bronsteini (1923), kunstiteadlast Boriss Bernsteini (1924), kinokunstiteadlast Tatjana Elmanovitsit (1934). Ka venekeelne meedia Eestis on peale 90. aastate alguse mõõnaperioodi taas kosunud. Täna töötab Eestis neli venekeelset raadiojaama, Eesti Televisioonis on venekeelsete saadete toimetus, iga päev antakse eetrisse venekeelset uudistesaadet "Aktuaalne Kaamera", venekeelseid kultuurisaateid teeb ka eratelevisioonikanal Kanal 2
Hiljem määras koodeks kindlaks orientiirid, millest võis ise kontrolli tuletada (1 tunnis tuli teha 16, 18, 20 või 24 käiku, esimene kontroll võis aga olla mitte enne 36. ja mitte pärast 48. käiku). FIDE koodeks ja turniirimäärused pole kunagi ajakontrolli määratlenud, see on olnud võistluste korraldajate asi. Suurvõistlustel kasutati viimase ajani 40 k. / 2 t. + 20 k. / 1 t. + 0,5 t. (= 7 tundi) või 40 k./ 2 t. + 1 t. (= 6 tundi). 70-ndate aastate algul hakati D.Bronsteini ideest turniiripartiides kasutama kiireid lõppmänge: pärast teatud hulga käikude sooritamist antakse partii lõpuosale pool tundi või tund. Võib ka kogu partiiks ette näha ühe aja, nagu seda oli varem tehtud kiir- ja välkmales. Nii õnnestus pääseda partiide katkestamisest. 70-ndatel ilmusid ka elektronkellad, mis vahel olid otseselt ühendatud demonstratsioonlaudadega. 1992.a. võeti Fischeri - Spasski matšis kasutusele Fischeri leiutus - malekell, mis
annaabi.ee 
