Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998. aastal 19. koha. 1999 oli pikkadel distantsidel parim ning üldkokkuvõttes 4.(võitis 1 etappi ja kaks korda 3. koha), aastal 2000 sai kokkuvõttes 2. koha (võitis 4 etappi, oli kolm korda 2. ja ühe korra 3. koha). 2001 pälvis kokkuvõttes 10. koha. Juunioride mm-il võitis 1997 5 ja 10 km-s kulla, 1995 ja 1996 5 ja 15 km-s hõbeda
põlluharijad õppisid tegema korve ja punuma riideid ( enne kui lambad kodusati, kasutati punumisekskanepit ). Ühtlasi olid Hiinlased ka ühed esimesed kes õppisid tegema ja kasutama ratast. (Brief history of China.) 1.2 Arenenud ühiskond 2000 aastat e.m.a hakkas Hiina ühiskonnast saama aina süstemaatilisem ja organiseeritum suur kogukond. Selleks ajaks osati teha pronksi, mis arvatavasti avastati läbi juhuse kui vaske ja tina koos sulatati. Alguses kasutati bronksi ainult relvade valmistamiseks, arvatavati kuna see oli ikkagi väga kallis. (brief history of China) Ka sõjakäigud sellel varajasel ajal ei olnud harvad, pronksi avastamine ja selle läbi tõhusate relvade ehitamine, soodustas kõvasti sõjakäike. Enne 2000 aastat e.m.a kasvatati loomi ja tegeleti korilusega ainult endale ja oma perekonnale, aga alates sellest ajast olid inimesed sunnitud tootma n.ö üle, et nende valitsejad saaksid selle ära võtta. Kindlasti ei toimunud see
muutus. Tänu meresõitjate saavutustele sooviti teaduselt järjest tõsisemat tuge. Tegelikkus vajas uusi teadmisi astronoomia ja navigatsiooni alal. Masinate konstrueerimine, mehaanika ja suurtükkide kasutuselevõtmine soodustas dünaamika edenemist. Teadus hakkas abistama tööstust, põllumajandust , arstidki ei vaadanud teadusest enam mööda. Renessansi tehnika Renessansi ajal suurenes nõudmine raua, bronksi, kulla ja hõbeda järele, kasvas maakide kaevandamine ja metallisulatamine, püssirohu valmistamine ja piirituse ajamine. See oli majandusliku ekspansiooni ajajärk. Üle kodu Euroopa suurenes tööstustoodang, vilkamaks muutus põllundus, rohkem saadi teravilja, rohkem kasvatati loomi, rohkem püüti kala. Tehnika arenes kõige jõudsamini mäeasjanduses, metallurgias ja keemias. Nõudmine metalli järele sundis kiiresti avama aina uusi kaevandusi, algul Kesk-Saksamaal, hiljem Ameerikas.
annaabi.ee 
