Hingamisteede infektsioonid 4. Tubakasuits (aktiivne ja passiivne suitsetamine)5.Toiduained, toidulisandid 6. Ravimid 7. Mitmed kaasuvad haigused 8. Ärritavad gaasid (SO2) 9.Ekstreemsed emotsioonid 10.Muud ärritid õhus (värvid, lahustid) 11.Füüsiline koormus ja hüperventilatsioon Koormusastma. Füüsiline koormus võib olla ka ainsaks teguriks, mis põhjustab bronhiaalastmale iseloomulike sümptomite avaldumist– koormusastma, pingutusastma- viimasel ajal koormusest tingitud bronhokonstriktsioon (KTB)-kestva füüsilise koormuse ajal ja peamiselt selle järgselt tekkivat hingamisteede obstruktsiooni, mis taandub spontaanselt 30-60 min jooksul. Suure KTB-riskiga spordialad: a. suure minutiventilatsiooniga spordialad- korvpall- jalgrattasport- jalgpall- pikamaajooks b. külma ja kuiva õhuga seotud spordialad- suusatamine- jäähoki- iluuisutamine Väikese KTB – riskiga spordialad- ujumine- tennis- võrkpall- käsipall- maadlus- sprint- tõstmine- mäesuusatamine- judo
Parasümpaatikuse tähtsaima osa moodustab X kraniaalnärv, uitnärv (nervus vagus). Oma teel läbi keha mõjutab uitnärv muu hulgas kõrisõlme lihaseid ja avaldab mõju südame siinussõlmele. Samuti on ta mao, soolte ja neerude tundenärviks ning mõjutab nende elundite lihaseid, mis ei allu inimese tahtele. Parasümpaatikuse funktsioonidest võib mainida südame löögisageduse vähendamist, pupillide ahendamist, mao- ja sooleliikumise (peristaltika) aktiveerimist, bronhide kokkutõmmet (bronhokonstriktsioon), erektsiooni käivitamist, veresoonte laiendamist ja higierituse vähendamist. On ravimeid, mis suurendavad sümpaatikuse mõju (sümpatomimeetikud), ja ravimeid, mis sümpaatikat alla suruvad (sümpatolüütikud ehk -blokaatorid). Samamoodi suurendavad parasümpatomimeetikud parasümpaatika mõju ja parasümpatolüütikud vähendavad seda mõju. Bronhid – õhu juhtteed Konstriktsioon – kokkutõmme 48 Parasümpaatikus – parasümpaatiline närvisüsteem. Kokkuvõte
annaabi.ee 
