38 Bronhid ehk kopsutorud: Bronhid algavad hingetoru harguse kohal. Parem peabronh on lühem ja jämedam (umbes 3 cm) ning asetseb vertikaalsemalt kui vasak. Vasak peabronh (umbes 4 5 cm) on pikem ja peenem. Oma ehituselt on nad sarnased trahheaga. Seestpoolt vooderdab kopsutorusid samuti ripsepiteel. Bronhioolid: Kumbki peabronh siirdub vastavasse kopsu ja hakkavad seal hargnema. Bronhide hargnemine on nii ulatuslik, et kogu hargnenud bronhide süsteemi nimetatakse bronhiaalpuuks. Bronhide harusid mille diameeter on umbes 1 mm või vähem, nimetatakse bronhioolideks. 8.2. Kopsud: Inimesel on kaks kopsu parem ja vasak. Need on mahukad elundid, mis täidavad peaaegu kogu rinnaõõne, välja arvatud selle keskosa. Kopsud asetsevad rinnaõõne külgmistes osades. Nende vahele jääb elundite kompleks, mis on tuntud keskseinandina ehk mediastiinumina. Mediastiinumi hulka kuuluvad söögitoru, hingetoru koos
Ninaõõnest, neelust, kõrist, trahheast ja bronhidest moodustunud hingamisteed on sisse- ja väljahingatava õhu juhtijateks, kopsualveoolid aga kohaks, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel Põhifunktsioon on vere varustamine hapnikuga ja süsihapegaasi eemaldamine organismist Teistest funktsioonidest on olulisemad termoregulatsioon, sissehingatava õhu niisutamine ja puhastamine Kopsusisesed hingamisteed jagunevad bronhiaalpuuks ja alveolaarpuuks TRAHHEA SEINA EHITUS Tüüpiline torujas organ, paikneb kõri ja kopsude vahel Sein on kolmekestaline: limaskest, fibrokartilagiin- e kondrofibrooskest, adventitsiaalkest Limaskest Limaskesta katab mitmerealine ripseepiteel – selle epiteeli kõik rakud kinnituvad paksule basaalmembraanile, kuid kõik rakud ei ulatu välispinnani Kõige alumise rea moodustavad basaalrakud, nende peale jäävad endokriinrakud e endokrinotsüüdid
annaabi.ee 
