ajuarter). B. Aordi rinnaosa harud: -aordi rinnaosast lähtuvad harud on kõik suhteliselt peened; -Aordi rinnaosa harud jagatakse kaheks: a)paarilised ja b) paaritud harud. -a) Aordi paarilistest harudest on suuremad roietevahelised arterid (arteriae intercostales), mis kulgevad roiete alumise serva lähedal ja varustavad rindkere seina. -b) Aordi paaritud harud lähevad mediastiinumis paiknevatele elunditele – söögitorule, trahheale (ja siit edasi koos bronhidega kopsu – bronhiaalarterid!), harknäärmele, sidekoesse jne. C. Aordi kõhuosa harud: -Aordi kõhuosa harud varustavad verega kõhuõõne elundeid ja kõhuseina;ka kõhuosa harud jaotatakse a)paarilisteks ja b) paarituteks. -a) Aordi kõhuosa paarilised harud: 1.Neeruarterid (aa. renales), kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse. 2.Neerupealiste arterid (aa. suprarenales), suhteliselt peened, kuid väga tähtsad 3.Munandi- või munasarjaarterid (aa. testiculares resp. ovaricae) 4
kasvupinnas, kaitserakke aga on limas vähe Kõri on hingamistee ja hääletekke elund. Kõri õõne osad: · kõriesik · kõrikitsus · häälekõri alune ruum Hingetoru on söögitoru ees. Kopsud paiknevad rinnaõõnes ümbritsetuna kopsukelme e pleura poolt. Kopsude vahele jäävat piirkonda nimetatakse mediastiinumiks. Gaasivahetus toimub alveoolides läbi õhu-vere barjääri. Kopsus toimib samaaegselt 2 vereringet: 1. kopsu e väike vereringe 2. bronhiaalarterid ja -veenid Kopsudes on õhuteede, alveoolide, veresoonte jne vahel sidekude, milles on palju elastseid kiude. Selle tõttu püüab kopsukude alati kokku tõmbuda. Sissehingamisel rindkere laieneb, kopsude ümber tekib alarõhk ja välise õhurõhu surve tõttu voolab õhk kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb ja kops tõmbub kokku, surudes õhku välja.
annaabi.ee 
