2-5g NaCl päevas normaalne (300g korraga-tapab). Struuma vältimiseks lisatakse NaI keedusoolale. NaBr kasutatakse meditsiinis rahustina. Halogeenide saamine. F2 ja Cl2 saadakse põhiliselt(NaF,NaCl) elektrolüüsil: Sula 2NaClkatoodil 2Na + anoodil Cl2 või 2NaCl+2H2Okatoodil H2+ anoodil Cl2 +2NaOH Laboratoorselt saadakse Cl2 kaaliumpermanganaadi ja soolhappe vahelisel reaktsioonil: 2 KMnO4+16 HCl2 KCl+ 2 MnCl2 +5Cl2 + 8 H2O Br2 ja I2 saadakse bromiididest ja jodiididest Cl2-ga: 2NaBr + Cl22NaCl+ Br2 2NaI + Cl22NaCl+ I2 Halogeenide keemilised omadused. Halogeen= soola tekitaja. 1. Reageerimine metallidega: 2 Fe+ 3 Cl2 2 FeCl3 2. reageerimine mittemetallidega (F2 ga ei reag. ainult N2 , He, Ar) C+2F2 CF4 H2 ga tekivad gaasilised vesinikhalogeniidid, mis vees lahustades annavad vesinikhalogeniidhapped: H2+ Cl2 2HCl lahustada vees soolhape 3. reageerimine halogeniididega
- plahvatusega valguse toimel või süütamisel, ahelmehhanism - lämmastikuga → NCl3 (elektrilaengu toimel) - tavaliselt saadakse NCl3 teisiti) NCl3 – väga plahvatusohtlik tumekollane vedelik - hapnikuga → oksiidid - tähtsamad Cl2O, ClO2, Cl2O6 ja Cl2O7 kõik ebastabiilsed (plahvatusohtlikud) gaasid või vedelikud - fluoriga → ClF, ClF3 või ClF5 (otsesel reaktsioonil) - joodiga ja broomiga → ICl, ICl3 või BrCl Kloor (lihtainena) tõrjub bromiididest välja vaba broomi ja jodiididest vaba joodi: Cl2 + 2Br-- → 2Cl- + Br2 3.27.3. Kloori sisaldavad happed ja nende soolad - levinuim HCl (vesinikkloriidhape, vana nimetus soolhape): 37%-line gaasilise HCl lahus vees, d = 1,19 kg/dm 3 - puhtal kujul saadud ainult HClO4 (perkloorhape), teised happed saadud ainult vesilahustes (kuid tuntud on nende soolad) Cl o.-a. Hape Soolad
annaabi.ee 
