terava lõhnaga. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril -7 kraadi Celsiust. Tihedus on 3,1 g/cm3 . Broom on halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeeruja kui kloor ja flour. Broom lahustub märgatavalt vees, kloriidide, eriti aga bromiidide juuresolekul lahustuvus suureneb. Alla 5,84°C sadestuvad vesilahusest granaatpunased Broomoktahüüdraadi Br *8HO kristallid. Vee lahustuvus vedelas Br -s on vaid 0,05 massi- %. Vesilahuses toimub (sarnaselt kloorile) osaline hüdrolüüs. Broomi küllastunud vesilahust nimetatakse broomiveeks . Paljude orgaaniliste lahustitega seguneb broom igas vahekorras. Hapetega broom ei reageeri , leelistega (analoogiliselt kloorile) Br (bromiid) + BrO (hüpobromit)
Hiljem tekib sõlmekese keskele väike must täpp, mida nimetatakse komedooni peaks. Komedoon võib areneda kuni 15 millimeetrise läbimõõduga tsüstiks.Tsüst on täidetud rasu, rakujäänuste ja isegi mädaga ning ulatuvad tihti sügavale pärisnahka ja seega võib selle paranedes jääda arm. Teatud nahahooldusvahendid, sampoonid ja kosmeetika võivad soodustada akne tekkimist ning seda eriti noortel naistel. Samuti ka teatud ravimite nagu näiteks steroidide, androgeensete hormoonide ja bromiidide manustamisel võivad kaasneda vistrikud kui kõrvalnäht. Väga harva esineb ka vastsündinutel aknet ema hormonaalse mõju tagajärjel. Vistrike ravi: Akne kergema astme puhul piisab paiksest ravist. Näiteks, kui tegemist on üksikute komedoonidega, võib nad ettevaatlikult tühjaks pigistada. Tihti kasutatakse raviks ka salitsüülhapet ja resortsiini sisaldavaid salve. Raskekujulisema akne raviks soovitatakse tretinoiini ja bensüülperoksiidi sisaldavaid geele
vahetult kõigi m etallideg a ja ena miku mittem etallide g a . Cl 2 ga ei reag e e ri (ei ots e s e lt eg a kauds elt) 3 kerg e m at väärisga a si (He, Ne, Ar) ; Lihtainete reag e e ri mis el Cl 2 ga kloriidid Cl ;Kloori kõrg e ke e milis e aktiivsus e põhjustab : Cl aato mite moo d u stu mis e kergu s Cl 2 molekulide st , kõrg e elektronafiinsus (suur e m kui fluoril) , kloriidide kõrg e side m e e n e r gi a . Kloor (lihtainena ) tõrjub bromiidide st välja vaba broo mi ja jodiidide st vaba joodi :Cl 2 + 2Br 2Cl + Br 2 . levinuim HCl (vesinikkloriidhap e, vana nimetus soolhap e ) . Kloori lahustumis el vee s. Ta reag e e rib osalis elt (ca 30% ulatus e s ) vee g a . Kloorhap e ja kloraadid : Kloraadid tekivad kõrgemal tºl Cl2 toimel, kuumale leelise lahusele. kasutatakse tuletikkudes, pürotehnilistes segudes, signaalrakettides, segus mõnede anorgaaniliste ainetega (eriti P, S jm.
3.28.2. Biotoime Suhteliselt vähe uuritud, pole nii selge kui teiste halogeenide puhul Br füsioloogiline roll organismis on seotud tema valikulise võimendava toimega pidurdusprotsessidele suuraju koore neuronites. (Bromiidid ja orgaanilised Br-ühendid on rahustid) Üldiselt – suhteliselt ühtlaselt organismis jaotunud Koevedelikus Br-- konts. kõrgem kui rakkude sisemuses Rohkem kilpnäärmes ja neerudes Kloriidide suurenenud sisaldus toidus põhjustab bromiidide kiirema väljumise organismist Br2 (lihtaine) – väga mürgine ja sööbiv Kahjustab väga tugevasti nahka, → halvastiparanevad haavandid; ka kõri, bronhe, kopse (nagu kõik halogeenid) Tugeva äärituse põhjustab juba 0,001%-line sisaldus õhus Lubatud piirkontsentratsion õhus 0,5 mg/m 3 3.28.3. Füüsikalised omadused raske (kuid väga “liikuv”) tume-punakaspruun vedelik d=3,11 kg/dm3 (25ºC) sul-temp. –7,25ºC, keem-temp. 59,2ºC
annaabi.ee 
