Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 1. otsmiku e.frontaalsagar 2. kiiru e.parietaalsagar 3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar. Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast. Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn.ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart, jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon. 2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore alla, seega vaheaju ja peaaju koore vahele. Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma
Vaod eristavad ajukäärde üksteisest Kõige suurem peaaju koore jaotus toimub sagarateks. Aju poolkerasid on kaks ja kummaski on neli sagarat. Need on: 1. otsmiku e.frontaalsagar 2. kiiru e.parietaalsagar 3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar. Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast. Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn. ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart (jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon). 2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore alla, seega vaheaju ja peaaju koore vahele. Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused
annaabi.ee 
