kindlustusvööndi. Roomlaste võimu tugipunktideks Britannias olid nende linnad ja villad. Neil tekkisid kontaktid keltidega, kuid ei suutnud avaldada sellist mõju nagu Gallias. Keldid ei läinud üle ladina keelele. Kui Itaalia oli sattunud barbarite sissetungiohtu, kutsus Rooma riik oma leegionid Britanniast ära. Impeeriumi võim varises. Anglosaksi vallutus 5. sajandi keskpaigas algas germaani hõimude massiline sissetung Britaniasse. Germaani hõimud olid anglid, saksid, jüüdid ja friisid. Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime(enamik anglid ja saksid) hakati nim anglosaksideks. Keldid panid ka neile visalt vastu, kuid 7 saj alguseks olid nad hävitanud või orjastanud Brit. põhjaosa. Osa kelte rändasid tagasi mandrile. Iseseisvuse ja oma keele säilitasid keldid ainult Sotimaal ning Walesis, Cornwallis, Iirimaal ha Mani saarel. Kujunesid välja keldi
roomlastega on lauskmaal ohtlik võidelda, kuna seal olid roomlased paremad. Mõistlikum oli geriljasõda partisanidena siit-sealt rünnata. 57. aastal ründas Caesar Armoricat praegusel Bretagne'i poolsaarel. Seal toimus esimene merelahing, mida on roomlased kirjeldanud. Roomlased võitsid, kuna nende galeerid olid tugevamad kui gallialaste purjekad. Pärast läks tagasi Belgicasse, et suruda maha nende järjekordne mäss. See kestis terve aasta, edaspidi mindi Britaniasse. Tagasi minnes selgus, et Gallias ei ole oht veel möödas. 54. aastal eKr oli Gallias suur põud. Caeasar pidi oma leegionid üle Põ-Gallia majutama, iga leegiumi vahel ei tohtinud olla üle 100 miili. Siiski toimus mässe roomlaste vastu. Caesar loobus oma plaanist Itaaliasse tagasi minna. Organiseeritud vastupanu oli nõrk ja Caesar saavutas võidu mässajate üle juba enne talve lõppu. 53. aasta sügiseks olid kõik probleemid lahendatud ning Caesar naasis Itaalitasse
Abt kloostrivanem Abtsis nunnakloostrivanem 13. 14. Skandinaavia ühiskond ja viikingite retked Juba pronksiajal, s.o I a.tuh. eKr elasid Skandinaavias kultuuriliselt ühsed rahvad, kes kõnelesid germaani keeli. Kuna loodslikud tingimused olid karmid, pidid inimesed oma kodust välja rändama. Lõuna Rootsist väljusid goodid Ida-Euroopa kaudu Musta mereni. Taanist liikusid anglid, saksid ja jüütid Britaniasse. Skandinaavlased olid põhiliselt põlluharijad, karjakasvatajad, küttijad ja kalapüüdjad. Skandinaavlased olid isiklikult vabad, elati taluperedena, kus peremees ehk bond lahendas kohalike probleeme koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk altingidel, kus valiti ka pealikud ehk konungid. Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid I aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõitudega, st. Kaubavahetusega, kalapüügig ja röövimisega
annaabi.ee 
