Saartel ja poolsaartel on kevade ja sügise saabumine võrreldes rannikust kaugemale jäävate aladega märksa hilisem. Rannikul on õhutemperatuuri ööpäevased kõikumised väiksemad kui sisemaal ning pikem päikesepaiste kestus. Need tingimused pikendavad perioodi, mil ei esine öökülmasid ning on seega olulised taimekasvu seisukohast. Suvel on sademetehulk väiksem, ent esineb tugevaid tuuli. Mere ja maismaa soojenemise erinevuste tõttu esineb kohalikke tuuli (briise), mis puhuvad päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Mere ääres esineb sügisel udu, mis tekib sooja mere auramisel. Soome lahe rannikumadaliku eriilmelisuse tõttu erinevates paikades, on maastikurajooni ulatuses kujunenud välja ka väga erisuguse mikrokliimaga paiku. (Linkrus 1998) 1.5. Vetevõrk Soome lahe rannikumadaliku veestiku moodustavad maismaaveed (jõed, ojad, järved), meri ning põhjavesi ja allikad. Maismaavetest peetakse olulisemaks tihedat vooluvete võrku, mille
navigatsioonimärgid ja -tuled. Maailmamere mõningates osades puhuvad kindla seaduspäraga kohalikud tuuled , mida nimetatakse briisiks, booraks, fööniks, mistraaliks jne.. Briisid on rannikutuuled, mis puhuvad päeval merelt maale, öösel aga vastupidi maalt merele. Päeval soojendab päike maad tunduvalt rohkem kui merepinda, mille tagajärel õhurõhk maa kohal langeb ning tekib merebriis. Kõige tugevaimad briise esineb troopilises vööndis, kus merepinna ja maismaa temperatuuride vahe on eriti suur. Päeval kl. 10- ks võib merebriis saavutada kiiruseks 4 7 m/s. Õhtuks merebriis vaibub. Pärast päikese loojangut hakkab maapind kiiremini jahtuma ja veepinnal tekib tuul suunaga rannale. Meie laiustel võivad briisid haarata 10 25 miilise rannikuala. Boorad on tugevad külmad tuuled, mis puhuvad maismaa kõrgematelt aladelt merele. Eriti tugevad on nad Aadria mere
annaabi.ee 
