õhuaugud. Kiiver ise oli suhteliselt umbne. Koerakoonkiiver kujunes välja 14. sajandi lõpul. Algul sel kiivril puudus näokaitse, kuid metall katiis kukalt ja pea külgi. Sõjakübarat kasutasid jalaväenlased. Kujult sarnanes see kübarale, kuid oli valmistatud metallist. Selline kiiver säilis läbi kogu keskaja, kuid tegi läbi ka mõned muutused. Kaitserüü Kaitserüü jaguneb viieks: soomusrüü, plaatrüü, raudrüü, lamellrüü ja brigandiin. Soomusrüü puhul on mehel seljas nahkvammus ja vammuse välispinnale on kahe neediga kinnitatud soomuskujulised väiksed rauast liistakad. Plaatrüü koosneb üksikutest plaatides ja need on kinnitatud kaitserüü siseküljele. Väljaspoolt on näha ainult neete. Raudtüü koosneb turvistest. Eraldi on jala-,käe-, rinnaturvised jne. Lamellrüü puhul on plaadid kokkutõmmatud nahknööridega. Algselt kasutati seda tehnikat, et kaitsta end nootle eest, kuna plaadid olid luudeks.
mis oli torukujuline. Kaitserüüd. Soomusrüü puhul on mehel seljas nahkvammus ja vammuse välispinnale kahe neediga kinnitatud soomusekujulised väikesed rauast liistakad. Plaatrüü koosneb üksikutest plaatidest ja need on kinnitatud kaitserüü siseküljele, väljastpoolt on näha ainult needid.. Lamellrüü on idapoolsetel aladel levinud kaitserüüde tüüp, plaatidel augud sees, plaadid kokku tõmmatud nahknööriga. Brigandiin on tehtud raudplaadiribadest, ühel küljel needid. Rõngasrüü on omavahel ühendatud, lasid õhku läbi, ühendatud neetide abil või sepistatud, rõngasrüül oli ka kapuuts, pähe pannes kattis kuni näoni. Raudrüü: kiiver; rinnaplaat; seljaplaat; kõhukaitseribad; õla-, küünarnuki-, käsivarrekaitsed; reie-, põlve- ja säärekaitsed, raudkingad (raudplaatidkestega pealt kaetud, tald nahast).
annaabi.ee 
