kodanikud, kuulub erilisse klassi 11. Kaasaegse vanglakaristuse teke ja areng kuni XX sajandi alguseni (Bentham, Howard). Uut tüüpi vanglad Ameerikas (Philadelphia, Auburn). Esimene vangla tänapäevasemas mõttes, vangla kui kinnine asutus, kus kurjategijaid üritati mõjutada sotsiaalsete vahenditega, asutati 1550. aastal Inglismaal Bridewelle's. Bridewell'i vanglat nimetati töömajaks (workhouse), kuhu paigutati hulkurid, vargad, prostituudid. Paljud teoreetikud peavad seda esimeseks vanglaks. Kasutati vangistust, tööd ja ranget distsipliini vangide ümberkasvatamiseks. Bridewell oli unikaalne ja uudne seetõttu, et tollases mõttes kurjategijaid ei karistatud enam kehaliselt, vaid üritati neid raske tööga parandada. Bridewell oli eeskujuks järgmistele sama tüüpi asutustele, näiteks: 1595.a
üleriigilist lokaalselt kogutavat kohustuslikku maksu abistamaks vaeseid – Poor rate. Summad olid suured, u 400 000 naela, mis jagati ümber vaestele. 17.sajandi alguses sai 70 % elanikkonnast toetusena abi (abi anti ka natuuras). 20 % võis olla isegi neid, kes seda abi vajasid vaid mingil aastal, kui oli raskem aeg. Vaesteabi 1795. a nn Speenhamland süsteem, 1834. a uus Poor Law parandusseadus ja töömajad (workhouse). Parandusmaja (house of correction), nt Londoni Bridewell (1555). Vaesteabi raha suurus kasvas eriti 1795 Speenhamlandi süsteemiga – võeti vastu seadus, millega kõikidele vaestele tuli garanteerida miinimumpalk. Põhjustas suurt protesti. Suurendas summat. 1818 oli summa vaestele juba 8 mln. Uus vaeseseadus 1834 – Poor law parandusseadus. Vajadus, kuna inimesed ei viitsinudki enam tööle minna. Kehtestati kord, kus vaestetoetust võisid saada ainult need, kes ei suutnud mitte kuidagi tööd teha
annaabi.ee 
