17. Kanoonilise õiguse ajaloolise arengu etapid. Erinevate etappide iseloomustus. Õigusest lähtudes a. jus antiquum – kuni 8. saj – apostlite koodeksid, millel polnud tegelikku õigusjõudu, tähtsaimad idas – Johannes scolasticus, Nomocanon (sisaldas valiku kirikuseadusi ja justianuse novelle); läänes – Dionysius Exiguus võttis kasutusele AS; itaalias kirjutati üles ja tõlgiti kirikukogude otsuseid, aafrikast tuli breviaare –ükski neist ei saanud keskajal üldkehtivaks. Kirikuisand b. Jus novum – 9. saj c. Jus novissimum – 16. saj Koodeksist lähtudes jus vetus (enne koodeksit) jus novum (koodeksi õigus, jus codicis) 1. Varajane periood - kuni 324.a. 2. Kanooniline õigus Rooma õiguse ja kultuuri piirkonnas - 325 - 692 (Nikaia kirikukogust kuni Trullo kirikukoguni (Trullanum). Tugevnes rooma õiguse mõju
• Kuni Milano ediktini polnud süsteemi, seejärel püüti idakirikus kokku koguda. Tähtsaimad: • Idas Johannes Scolasticus (u. 550), Nomocanon (sisaldas valiku kirikuseadusi ja Justinianuse novelle), autoriteetne väljaanne 9. saj Konstantinoopoli patriarhilt Photiuselt • läänes Dionysius Exiguus (u. 600) – võttis kasutusele AD • Itaalias kirjutati üles ja tõlgiti kirikukogude otsuseid • Aafrikast tuli breviaare jne. Ükski ei saanud keskajal üldkehtivaks. 1. Varajane periood - kuni 324.a. 2. Kanooniline õigus Rooma õiguse ja kultuuri piirkonnas - 325 - 692 (Nikaia kirikukogust kuni Trullo kirikukoguni (Trullanum). Tugevnes rooma õiguse mõju kujunevale kanoonilise õigusele, sai alguse kiriku integreerimine keisririigi struktuuridesse, mille ulatus on Idas ja Läänes erinev. 3. Hommiku- ja õhtumaise mõtteviisi kujunemise periood - 692 – 1054. 692.a.