Et aga positsioonisõjas kuulipildujatele vastu panna ja kaevikuid ületada, võeti kasutusele tankid, esimesena kasutati neid Inglismaal välja töötatud tanke nimega Mark I Somme'i lahingus Prantsusmaal. Need tankid olid algelised, 48-st tankist jõudsid vaenlase rindeni vaid kaks, ja sedagi kiirusel 5 km/h. Ülejäänud kas ei käivitunud üldse või ei jõudnud kaugele. 1918. aasta 24. aprillil toimus Villers- Bretonneux' lähedal maailma esimene tankidevaheline lahing, milles kumbki pool ei saavutanud erilist edu. Sellest hoolimata mõisteti tankide tulevast suurt rolli sõjapidamises ja nende täiustamist jätkati. Enne sõda oli maailma suurriikidel kokku vaid 800 lennukit, sõja jaoks algas aga nende massitootmine. Algselt kasutati neid luuramiseks ja seda küllaltki edukalt - 1914. aastal pääses eluga 100 000 briti
mis näitas selgelt soomusmasinate koondrünnaku edukust. Peale seda, kui 4 Briti tankid ilmusid lahinguväljale hakkas ka Saksa sõjavägi endale tanki looma ning varsti pärast Cambrai' lahingut saadigi valmis oma tank A7V, mis kaalus 32 tonni. 1917. aasta lõpuks oli Saksa armeel 15 tanki A7V ning mõned brittidelt sõjasaagiks saadud tankid. 1918. aasta 24. aprillil toimus Villers-Bretonneux' lähedal maailma esimene tankidevaheline lahing, milles kumbki pool ei saavutanud erilist edu. T-34 ja Panther Kahe maailmasõja vahel loodi suurriikides mitmeid tanke, alates kergematest ja lõpetades raskekaalulistega. Huvitav on aga see, et enamik riike planeeris neid kasutada jalaväe toetusrelvana. Ainult sakslased jõudsid arusaamisele, et tankid kujutavad endast väga tõhusat ja mobiilset löögijõudu ning on kasutatavad iseseisvate üksustena. Muidugi eeldas see
annaabi.ee 
